Kuigi korterite ostu-müügi tehingutes välismaalastest ostjate osakaal langeb, on siia kinnisvara soetavate soomlaste huvi endiselt olemas. Kortereid ostetakse Tallinna kesklinna välja üürimiseks.
Nii Soome meedias kui kinnisvarainimeste seas levib arusaam, et kui tahta raha kinnisvarasse paigutada, pole Helsingi hea koht, kuna üüritulu on väike. "Saadav tulu kapitalilt on maksimaalselt 3-4% ning vara väärtus pigem kahaneb. Kuna Tallinna kinnisvaralt on võimalik teenida 5-7% ja väärtus tõuseb, siis otsitaksegi siia kortereid," ütles 1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultant Christian Ayrer.
Tema sõnul on üks Soome investeerimisfond ostnud juba neli korterit ning soovib veel 16. Keskmiseks ostusummaks on neil arvestatud 130 000 eurot. "Ettevõte otsib kesklinna kallimatesse piirkondadesse peamiselt kahetoalisi kortereid," märkis Ayrer ning lisas, et selliseid pindu pakutakse üllatavalt vähe.
Ta lisas, et üks viis korterit ostnud erainvestor tahab juurde saada veel 15 korterit. "Ärganud on ka kinnisvaraamatöörid, kes on huvitatud 2-4 korteri ostust Tallinnas," sõnas Ayrer.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas märkis ta, et sobivaid kortereid eriti pole või ei ole hind realistlik. "Kui pakutakse korterit müüki, mis on 30% üle turuväärtuse, siis seda lihtsalt investorid ei osta," rääkis Ayrer.
Uus Maa Kinnisvarabüroo elukondliku kinnisvara juhi Elari Tamme sõnul on soomlaste huvi Eesti kinnisvara vastu tingitud sellest, et Soome enda turg on maha jahtumas. Uus Maa suurimad põhjanaabritest kliendid võtavad korraga kuni kümme korterit.
Soome turistide seas leviva ajalehe The Baltic Guide peatoimetaja Mikko Savikko sõnul ööbib üha rohkem soomlasi Eesti-reisil mitte hotellis, vaid oma või tuttava korteris. Nii peatus statistikaameti andmeil novembris Eesti hotellides 50 000 soomlast, samas Soome statistika järgi käis siin 70 000 inimest. Enne oli see vahe 10-15%, nüüd kolmandik, ja üha kasvab, märkis ta.
Kui palju kortereid välismaalased Tallinnas ostavad, loe tänasest Äripäevast. Selleks osta päevapilet SIIT või telli paberleht SIIT.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.