Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Gaas: torustike kuulumine meile pole julgeoleku küsimus
Torustike kuulmine Eesti Gaasile ei ole julgeoleku küsimus, teatas gaasifirma.
Eesti Gaas pani oma kodulehele üles kaheksast punktist koosneva selgituse pealkirjaga "Müüdid ja tõde Eesti gaasiäri hetkeseisust ning arenguperspektiividest". Tutvu gaasifirma seisukohtadega:
1. väide – omandiline lahutamine tuleb läbi viia, sest seda nõuab Euroopa Liit.
Vastus – ei nõua. Eestil on erand nii kaua kui ei ole ühendust mõne teise Euroopa Liidu maa gaasivõrguga (välja arvatud Läti, Leedu, Soomega). Euroopa Komisjoni poolt antud erand oli kaalutletud otsus, mille aluseks oli turu väiksus ja teiste ühenduste puudumine, mille tõttu omandilise lahutamise teostamine oleks majanduslikult ebamõistlik.
2. väide – ainult täielik omandi lahutamine tagab gaasituru liberaliseerimise.
Vastus – direktiivi kohaselt on kõik kolm direktiivis lubatud varianti võrdsed ja täidavad sarnaselt direktiivis seatud eesmärgid. Reeglina on täieliku omandi lahutamise valinud riigid, kus võrgud kuuluvad riigile, eraomandi puhul on lubatud ka teised variandid (Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Austria, Tšehhi, Sloveenia). 2011. a novembris tegi Euroopa Komisjon nelja riigi kohta otsused, kiites heaks ITO (ka Eesti Gaasi ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile) variandid.
3. väide – mistahes gaasi müügist ja tootmistegevusest omandiliselt eraldatud ülekandevõrgu omanik on huvitatud võimalikult suure koguse maagaasi ülekandeteenuse osutamisest, kuna ülekandeteenuse eest makstakse tasu sõltuvalt ülekantud maagaasi kogusest. Kui ülekandeteenuse osutaja kuulub maagaasi müüjaga samasse kontserni ning maagaasi müügi osas on vastav ettevõte monopoolne, puudub ülekandeteenuse osutajal motivatsioon investeerida sellisesse infrastruktuuri, mis võimaldaks turule tulla konkureerivatel maagaasi müüjatel. Seega maagaasi ülekandevõrgu ning müügi omandiline eraldamine on sobiv abinõu konkurentsi tekitamiseks maagaasi turul.
Vastus – väide on vale, sest ülekandeteenuse maksumuse aluseks on ainult torustiku väärtus ja tegevuskulud. Konkurentsiamet lubab kasumit teenida torustiku väärtuselt arvestades lubatud kapitali tootlust (WACCi.) Seega ei sõltu ülekandevõrgu omaniku teenistus sellest kui palju gaasi transporditakse. Võib teha investeeringuid, mis ei suurenda ei gaasi tarbimist ega paranda varustuskindlust, kuid need lähevad võrguteenuse hinda ja toodavad kasumit ikkagi.
4. väide – torustike kuulumine Eesti Gaasile takistab uute tarnijate turule tulekut.
Vastus – ükski potentsiaalne veeldatud gaasi (LNG) terminali ehitaja pole läbirääkimistel Eesti Gaasiga või meie tütarettevõttega AS EG Võrguteenus (kelle valduses on ülekandevõrgud) väitnud, et torustike omandi küsimus takistaks nende turule tulekut. Reaalselt on uute tulijate jaoks suurim probleem Eesti turu väiksus, suured investeeringud terminalidesse ning konkurents Gazpromi poolt pakutava gaasi hinnaga tulevikus.
5. väide – Eesti Gaas on ebapiisavalt investeerinud ülekandevõrkudesse ja liiga palju jaotusvõrkudesse uute klientide saamise nimel.
Hetkel kuum
Vastus – alates 2006. aastast, kui AS EG Võrguteenus vastavalt maagaasidirektiivile loodi, on gaasivõrkudesse investeeritud 48 miljonit eurot, sellest 20 miljonit ülekandevõrkudesse. On loomulik, et investeeritakse kliendibaasi laiendamisse, lisaks on see ka seadusejärgne kohustus ning investeeritud on vastavalt klientide soovile. Eesti Gaasi tegevuse üle teostab järelvalvet konkurentsiamet, kes pole ei Eesti Gaasile ega EG Võrguteenusele teinud ühtegi ettekirjutust ülekandevõrkude vale arendamise kohta. Eesti Gaas sõlmis 1999. aastal toona riiki esindanud energiaturuinspektsiooniga lepingu, milles fikseeriti, et Eesti Gaas peab võrke arendama selliselt, et võrk laseks läbi neli miljonit kuupmeetrit ööpäevas. Tegelikult oleme võrke arendanud määral, et täna on läbilaskevõime 11 miljonit m³ ööpäevas.
6. väide – omandiline lahutamine on vajalik tagamaks energiajulgeolek.
Vastus – torustike kuulmine Eesti Gaasile ei ole julgeoleku küsimus. Torustikud asuvad Eesti territooriumil ja Eesti õigusruumis. Eesti Gaasil puudub seaduslik võimalus ja tahe takistada torustike kasutamist ja kolmandate osapoolte ligipääsu torustikule. Juhul kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Elering soovivad mõjutada gaasituru toimimist, siis mõistlikum ja rahaliselt parim viis – mis koormab vähim ka kõiki tarbijaid ja maksumaksjaid –, on investeerida LNG-terminali ehitusse, mitte kulutada raha ja muid vahendeid ülekandetorustiku ostmisele. Samas ei pruugi riik (Elering) üldse investeerida, sest käesoleval aastal loodab Balti Gaas alustada ja 2014. aastal lõpetada LNG-terminali ehitamise Paldiskisse. Eesti Gaasil on terminali liitmise osas võrguga Balti Gaasiga konstruktiivsed suhted ja täpsed liitumistingimused lepivad pooled kokku pärast Kiili-Paldiski gaasitorule ehitusloa saamist.
7. väide – gaas on praegu Eestis kallis (kallim kui mujal Euroopas).
Vastus – 01.01.12 seisuga gaasi hinnad (koos võrguteenuse ja maksudega) kütet kasutavale eramajale: Eestis 0,49 eurot/m³ , Leedus 0,53 eurit/m³, Lätis 0,55 eurot/m³, Soomes 0,87 eurot/m³, Saksamaal 0,93 eurot/m³.
8. väide – Eesti Gaas ei arenda ülekandevõrku liitmaks Eestit teiste riikidega.
Vastus – Eesti Soome ühendus, nn Balticconnector on Eesti Gaasi ja Soome gaasifirma Gasum initsiatiiv. Projekti esialgne eesmärk oli võimaldada Gasumile ligipääs Läti Incukalnsi gaasihoidlale ning anda Eestile neljas ühendus suurendamaks varustuskindlust. Uuringute käigus selgus, et hoidla poolt pakutavad tingimused ei vasta Soome turu vajadustele ning seejärel on Balticconnector olnud arutlusel kui võimalik Eesti ja Soome vaheline ühendus LNG-terminali rajamise järel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
3
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
5
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele