Komisjon: Euroopas peab pensioniiga tõstma

Eesti kohta toob raport välja, et vahepeal katkestas riik maksed pensioni teise sambasse, mis tänavu taastati. Samuti muutis riigikogu pensionide indekseerimise korda ja andis valitsusele võimaluse pensionide tõstmisel arvestada majandusolukorraga. Eraldi on välja toodud ka see, et pensioniiga tõuseb meil 2026. aastaks 65 eluaastani, kuid ühtki eraldi soovitust Eestile valge raamat ei anna.

See näitab, et Eesti on juba astunud samme, et rahvastiku vananemise tingimustes kohaneda. Näiteks toimib meil oma kogumispensioni süsteem. „Rahvastikuprognoos läheb negatiivsemaks, tööealiste ja pensioniealiste vahekord muutub pensionidele halvas suunas – selle pärast kogu see teine sammas tehtud ongi,” kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni liige sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. „Ega üle maailma ei ole keegi ka midagi muud suutnud välja mõelda – kui keegi oleks välja mõelnud, kuidas selle Bismarcki põlvkondadevahelisest solidaarsest süsteemist mingi muu süsteem leida, siis seda teeksid juba kõik järele,” lisas ta.   

Euroopa Komisjoni tööhõivevoliniku Laszlo Andori sõnul on eelkõige vaja tõsta pensionile minemise iga. „Et kindlustada tulevikus piisavad pensionid, peame tegema reforme. Meid mõjutab vananemine – beebibuumi ajal sündinud hakkavad minema pensionile ja vähem noori tuleb tööturule. Ei ole hilja nende väljakutsetega tegelemiseks,” sõnas ta pressiteate vahendusel.

Raporti üldised järeldused on üsna ootuspärased ja autorid leiavad, et suurte väljakutsete ees on kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide pensionisüsteemid. „Kui naised ja mehed, elades kauem, ei tööta kauem ega säästa raha pensionipõlveks, ei saa garanteerida piisavaid pensione, kuna selleks vajalik kulude kasv ei oleks jätkusuutlik,” kirjutavad nad. Keskmise eluea tõusu kõrval on probleemiks sündimuse vähenemine. Igal aastal kasvab enam kui 60aastaste inimeste arv Euroopas 2 miljoni võrra, samal ajal kui 20-59aastaste inimeste ehk põhilise tööealise elanikkonna osa väheneb. Kui 2008. aastal oli Euroopas iga pensioniealise elaniku kohta neli tööealist inimest, siis aastaks 2060 on see kahanenud kahe töötajani ühe pensionäri kohta.

Raporti kohaselt on senine trend Euroopas, kus pensioniiga liikus aina varasemaks, viimasel kümne aasta jooksul ümber pööratud. „Tööhõive 55-64aastaste inimeste vanuserühmas tõusis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 2001. aasta 37,7%-lt 46,3%-le 2010. aastal,” kirjutavad raporti autorid. Riigiti on need numbrid siiski väga erinevad. Näiteks Maltal töötab vaid 30,2% 55-64aastastest elanikest, samal ajal kui Rootsis on see protsent kõrgeim – 70,5%. Eesti vastav näitaja oli 53,8%, mis on selle vanuserühma arvestuses ka pigem kõrge näitaja, sarnanedes enam teiste Põhja-Euroopa maadega. Väike tööhõive 55-64aastaste seas on suurtest riikidest näiteks Itaalias, 36,6%, aga ka Prantsusmaal – 39,7%.

Itaalia kõrval on teistes võlakriisi tõttu enam kannatavates riikides eakama elanikkonna tööhõive samuti väiksem kui Eestis. Iirimaal töötab 50% 55-64aastastest, Portugalis 49,2%, Hispaanias 43,6%. Teravaimas kriisis vaevlevas Kreekas on hõivatute osakaal 55-64aastaste seas 42,3%.

Pensionide valge raamat annab ka mõned üldised soovitused, kuidas iga riik võiks oma süsteemi reformida. Esiteks tuleks raporti autorite sõnul omavahel siduda pensionile jäämise iga oodatava eluea tõusuga. Samuti märgitakse raportis, et lõpetada tuleks kõik varem pensionile jäämist võimaldavad süsteemid, valitsused peavad toetama pikemat töölkäimist, kaotama pensionile jäämise erinevused meeste ja naiste vahel. Samuti tuleb toetada ja arendada täiendavaid pensionikogumise süsteeme.

Autor: Haldusuudised.ee