Ehitus- ja planeerimisseadust hakatakse muutma

Justiitsminister Kristen Michal ütles, et samal ajal kui ehituse ja planeerimise vallas on viimastel aastatel palju muudatusi toimunud, on valdkonda reguleerivad normid ajale jalgu jäänud ega sobi enam ei väikestele ega suurtele otsustajatele.

„Igaühel peab olema võimalus lihtsalt ja selgelt aru saada, mida ta oma kinnisasjaga teha tohib või ei tohi. Tänast olukorda, kus maja valmib ühe seaduse alusel, tee teiste reeglite alusel ja elektrikaabli ja torude vedamiseks peab lahti lööma veel kolmanda ja neljanda seaduse, ei saa kuidagi normaalseks pidada. Teisest küljest on jällegi avalikule võimule jäetud lai suvaõigus, millega too tihti ei oska midagi peale hakata ja mis põhjustab ka ebamõistlikku halduskoormust,“ selgitas Michal.

Justiitsministri sõnul ongi uutel seadustel kaks põhilist eesmärki – tagada inimeste põhiõiguste tõhus kaitse ja vähendada halduskoormust ühildades täna omavahel haakumatud menetlused, nendes kasutatavad mõisted ning anda selgem sisu menetletuses osaleva isiku kohustustele ja haldusorgani kaalutlusõiguse piiridele.

Planeerimisõiguse kohaldamisala on eelnõu kohaselt kehtivast õigusest laiem ning kohaldub nii maa- kui ka veealadele, õhuruumile ja maapõuele, niivõrd kui see ei ole reguleeritud teiste õigusaktidega. Planeerimismenetlus on kooskõlas ka haldusmenetluse seadusega.

Uued seadused aitavad vähendada halduskoormust – näiteks on keskkonnamõjude strateegiline hindamine läbivalt ühtlustatud planeerimismenetlusega ja väheneb detailplaneeringu koostamise kohustus. Menetlusse kaasatav isik saab teatada talle sobiva teavitamise viisi, igaühel on õigus olla läbivalt planeerimismenetlusse kaasatud.

Ehitusseadustiku eelnõu hõlmab ehitusõiguse üld- ja eriosa ja asendab senised seitse seadust ühe seadusega. Lisaks on ehitusseadustikust tulenevate nõuete valguses vaadatud läbi veel mitmed valdkonnad, et need tulevikus uue seadusega haakuksid, nagu näiteks raudteeõigus, muinsuskaitse ja maaparandusehitised.

Ka hakatakse edaspidi eristama ehitamise teavitamis- ja loakohustust. Olulise muudatusena hakkavad ehitusõiguse teavitamis- ja loamenetlused toimuma ehitisregistris elektrooniliselt ning menetlused ja loaregulatsioonid on erivaldkondades ühildatud, mistõttu paraneb arusaadavus.

„Kindlasti suureneb uue regulatsiooniga õigusselgus – uutes seadustes on menetlused selgemini lahti kirjutatud ja arvestatud on ka senise kohtupraktikaga. Ka tuleb edaspidi olulise avaliku huviga rajatiste puhul senisest intensiivsemalt huvigruppe kaasata. Uue regulatsiooni kohaselt on edaspidi naabrite õigused ehitusvaldkonnas paremini kaitstud,“ rääkis Michal.

Justiitsminister rõhutas, et eelnõudes välja pakutud lahendused ei ole kindlasti lõplikud ning seal on välja pakutud ka mitmeid alternatiivsed lahendusi, mida nüüd tuleb avalikkusega arutama hakata.

„See õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, mistõttu oleme aruteludeks huvigruppidega planeerinud terve käesoleva aasta. Kavatseme kindlasti järgida hoolikalt kõiki hea õigusloome põhimõtteid – näiteks oleme paralleelselt alustanud eelnõude majanduslike mõjude hindamisega, mille valmimise tähtaeg on sel sügisel. Eelnõud saatsime arvamusi avaldamiseks 60-le asutusele, organisatsioonile ja huvigrupile ning ootame kindlasti konstruktiivset kriitikat ning aktiivset arutelu,“ ütles Michal.

Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse valdkonnas kehtiva regulatsiooni korrastamiseks ning õigusloome kvaliteedi ühtlustamiseks 2008. aastal kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad.

Ehituseadustiku, planeerimisseaduse ja nende rakendamise seaduse eelnõudega saab tutvuda SIIN.

Autor: Haldusuudised.ee