Äripäev tõi 1. märtsi juhtkirjas välja kuus ettepanekut, kuidas saaks õpetajate palga 1000 euro peale tõsta. Vaata, mida arvas ettepanekutest minister Jaak Aaviksoo.
Õpetajate küsitavaks 20protsendiseks palgatõusuks on vaja leida 35 miljonit eurot. Kust selleks raha võtta?
Alljärgnevalt on toodud Äripäeva ettepanekud ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kommentaarid.
Esimene võimalus oleks võtta laenu.
“Tegemist on püsikuludega, õpetaja palka on vaja maksta igavesti, töötukassa reservid saavad ühel hetkel lihtsalt otsa ja mis siis saab? Siis laseme õpetajate palgad tagasi? See ilmselt pole ka mõistlik lahendus.”
Viies võimalus on kiirendada haridusministri algatatud koolireformi.
“Ma arvan, et seda on kindlasti vaja teha, praegune koalitsioon soovib sellega edasi minna. Ma loodan, et seda toetatakse avalikkuses ja ka Äripäeva poolt.”
Kuues võimalus on ühiskondlik kokkulepe, et praeguse 6,7% asemel SKT-st hariduskulude protsent suureneb.
“Ma arvan, et see on ka võimalus. Kui niisugune ühiskondlik kokkulepe on olemas, siis mina kindlasti toetaksin seda!”
Minister Aaviksoo lisas, et õpetajale 1000-eurone palk on saavutatav, kui see kokkulepe on olemas. "Aga ma arvan, et Äripäev võiks välja rehkendada, et kui täna on õpetajate keskmine palk enamvähem riigi keskmine, mis tähendab, et umbes 60% inimestest saab vähem palka ja 40% saab rohkem palka kui õpetajad, siis kui kõrgele me õpetaja selle hierarhias viime? Kuskil tuleb piir ette. Kuskilt kõrgemale tõstmine on ebamõistlik ja tekitab teiste gruppide õigustatud proteste, olgu need siis kultuuritöötajad või lasteaia õpetajad, kõrgharidusega meditsiinitöötajad. Ühiskondliku kokkuleppe raames hariduskulude tõstmine oleks minu kui haridusministri poolt vägagi tervitatav, aga selleks on ikkagi tõesti vaja ühiskondlikku kokkulepet,” rääkis minister.
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele