Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Narva elektrijaamad pöördusid streigi küsimuses kohtusse
Eesti Energia Narva Elektrijaamad pöördusid kohtusse, et saada õiguslik hinnang Narva Energia Ametiühingu 9. märtsile planeeritud streigi seaduslikkusele.
Ettevõte on seisukohal, et Narva Energia Ametiühingu poolt korraldatav streik on ebaseaduslik, kuna toetusstreik haridustöötajatele on muutunud eelkõige poliitiliseks streigiks.
Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on ilmne, et energeetikute ametiühing esitab toetusstreigi varjus selgelt poliitilisi nõudmisi. „Selleks et vältida olukorda, mis võib ohustada kogu elektrisüsteemi varustuskindlust ning tekitada kahju Eesti elektritarbijatele, pöördusime klientide õiguste kaitseks ning ettevõttele materiaalse kahju tekitamise vältimiseks kohtusse,“ sõnas Aas.
Seaduse kohaselt saavad ametiühingud streikida üksnes tööandja vastu või teiste ametiühingute poolt korraldatud seadusliku streigi toetuseks, sealjuures poliitilisi nõudmisi esitamata.
Energeetikute ametiühing on Eesti Energia Narva Elektrijaamadele teada andnud soovist vähendada elektri tootmist Eesti elektrijaamas. „Oluline on aru saada, mis on streik. Streik on töö mittetegemine, mitte töö valesti tegemine. Nii näiteks jäetakse koolides tunnid andmata,“ selgitas Aas. „Õpetajad ei lähe klassi ette ja ei hakka streigi sildi all väitma, et üks pluss üks on kuus. Samamoodi võivad ka energeetikud seadusliku streigi korral töö tegemata jätta, aga mitte jaamade tootmisvõimsusi omatahtsi reguleerida.“
Narva elektrijaamad on seisukohal, et tootmisplaanis ette nähtud mahud tuleb täita ja tootmist ei tohi vähendada, kuna see seab ohtu Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse ja kahjustab Eesti elektritarbijate huve.
Vastavalt seadusele peab ametiühing tagama majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes streigi ajal hädavajaliku tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Kuna omavahelist kokkulepet ei saavutatud, pöördusid Narva elektrijaamad riikliku lepitaja poole. Riikliku lepitaja otsus on pooltele kohustuslik.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele