Eesti Energia võib emiteerida 300 miljoni euro eest kuue ja poole aastaseid võlakirju, ütles üks anonüümseks jääda soovinud pangatöötaja Bloombergile.
Võlakirjade tootlus võib kujuneda umbes 250 baaspunkti üle swapi intressimäära. Täna peaks toimuma võlakirjade hinnakujundus.
19. märtsist pidid algama Eesti Energia kohtumised investoritega, mis võivad viia võlakirjade emiteerimiseni, kirjutas Bloomberg 14. märtsil. Ettevõte palus korraldada investoritega kohtumised Deutsche Bankil ja Nordea Marketsil.
2011. aasta detsembri lõpu seisuga oli Eesti Energia omakapital 1,2367 miljardit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaasatud võõrkapitali maht ulatus möödunud majandusaasta lõpu seisuga 436 mln euroni, kasvades aastaga 77,5 mln euro võrra.
Kontserni suurim pikaajaline võlakohustus on Londoni börsil noteeritud eurovõlakirjad mahus 300 mln eurot, fikseeritud intressimääraga 4,5% ja lunastamistähtpäevaga 2020. aastal.
Ülejäänud osa võõrkapitalist summas 146 mln eurot moodustavad laenud Euroopa Investeerimispangalt. Sellest 136 mln eurot võeti uue laenuna välja 2011. aasta juulis. Uue laenu intress on esimeseks viieks aastaks fikseeritud, tagasimaksed algavad 2016. aastal ning laenu tähtaeg lõpeb 2026. aastal.
2009. aasta detsembri lõpu seisuga oli Eesti Energia suurimaks pikaajaliseks võlakohustuseks Londoni börsil emiteeritud eurovõlakirjad mahus 300 miljonit eurot, intressimääraga 4,5% ning lunastamistähtajaga 2020. aastal. Pangalaenud ja emiteeritud võlakirjad 2010. aasta lõpu seisuga on 359 miljonit eurot.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?