Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia võlakirjad võiksid olla ka Tallinnas
Eile levis Bloombergis turujutt, et Eesti Energia tõstab turult 300 miljonit eurot 6,5 aastast raha emiteerides võlakirju. Miks ei võiks rahvusvaheliste turgude asemel noteerida võlakirju ka Tallinna börsil?
Ma ei imestaks, kui Eesti hoiustajad oleksid valmis võtma mõningast riski ja ostma Eesti Energia võlakirju, kui see oleks neile lihtsaks tehtud ning need oleksid kohalikul järelturul Tallinna börsil kaubeldavad. See võiks olla siinse turu likviidseim paber.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles reedel II pensionisamba varajasel juubelipressikonverentsil ajakirjanikele vastates, et kui riik emiteeriks võlakirju, võiks see ka laiemalt isegi siinse börsi käima vedada. Eesti Energia ei ole küll valitsus, kuid vaevalt, et selle paberi noteerimine Tallinna börsil siinsele aastaringses talveunes olevalte finantsturule negatiivselt mõjuks.
Kunagi olid Tallinna börsil noteeritud Hüvitusfondi võlakirjad. Need loodi üheks vahendiks kollaste rahvakapitaliobligatsioonide ära korjamiseks. Nn. kollaste võlakirjade vastu saadi kaunid paberkujul välja antud tõenditega paberid, mis hiljem muudeti elektroonilisteks ning noteeriti Tallinna börsil, kus nad muutusid kaubeldavateks.
Kui Riia ja Vilniuse börsil on tugevasti esindatud nende maade valitsuste võlakirjad (ja muudki), on meil võlakirjade nimekirjas absoluutne vaakum. Nimekiri on tühi.
Arusaadav, et Eesti Energia püüab kaasata kapitali võimalikult efektiivselt ehk madalate kuludega. Kas tõesti on meie kohalikul turul emissiooni isegi osaline korraldamine nii kallis, et seda isegi ei kaaluta? Mina mäletan Eesti Energiat ühe ettevõttena, kes vanasti organiseeris maja siseselt pankade abita kommertspaberite emissioone.
Võlakirjad kujutaksid endast alternatiivi hoiustele raha paigutamisel. Muide, ka meie pangad üldjuhul ei paku vähemalt intressimääranimekirjades naljalt üle viie aastaseid hoiuseid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
5
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõte jätkab Poola hõlvamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele