Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia võlakirjad võiksid olla ka Tallinnas
Eile levis Bloombergis turujutt, et Eesti Energia tõstab turult 300 miljonit eurot 6,5 aastast raha emiteerides võlakirju. Miks ei võiks rahvusvaheliste turgude asemel noteerida võlakirju ka Tallinna börsil?
Ma ei imestaks, kui Eesti hoiustajad oleksid valmis võtma mõningast riski ja ostma Eesti Energia võlakirju, kui see oleks neile lihtsaks tehtud ning need oleksid kohalikul järelturul Tallinna börsil kaubeldavad. See võiks olla siinse turu likviidseim paber.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles reedel II pensionisamba varajasel juubelipressikonverentsil ajakirjanikele vastates, et kui riik emiteeriks võlakirju, võiks see ka laiemalt isegi siinse börsi käima vedada. Eesti Energia ei ole küll valitsus, kuid vaevalt, et selle paberi noteerimine Tallinna börsil siinsele aastaringses talveunes olevalte finantsturule negatiivselt mõjuks.
Kunagi olid Tallinna börsil noteeritud Hüvitusfondi võlakirjad. Need loodi üheks vahendiks kollaste rahvakapitaliobligatsioonide ära korjamiseks. Nn. kollaste võlakirjade vastu saadi kaunid paberkujul välja antud tõenditega paberid, mis hiljem muudeti elektroonilisteks ning noteeriti Tallinna börsil, kus nad muutusid kaubeldavateks.
Kui Riia ja Vilniuse börsil on tugevasti esindatud nende maade valitsuste võlakirjad (ja muudki), on meil võlakirjade nimekirjas absoluutne vaakum. Nimekiri on tühi.
Arusaadav, et Eesti Energia püüab kaasata kapitali võimalikult efektiivselt ehk madalate kuludega. Kas tõesti on meie kohalikul turul emissiooni isegi osaline korraldamine nii kallis, et seda isegi ei kaaluta? Mina mäletan Eesti Energiat ühe ettevõttena, kes vanasti organiseeris maja siseselt pankade abita kommertspaberite emissioone.
Võlakirjad kujutaksid endast alternatiivi hoiustele raha paigutamisel. Muide, ka meie pangad üldjuhul ei paku vähemalt intressimääranimekirjades naljalt üle viie aastaseid hoiuseid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele