Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia võlakirjad võiksid olla ka Tallinnas
Eile levis Bloombergis turujutt, et Eesti Energia tõstab turult 300 miljonit eurot 6,5 aastast raha emiteerides võlakirju. Miks ei võiks rahvusvaheliste turgude asemel noteerida võlakirju ka Tallinna börsil?
Ma ei imestaks, kui Eesti hoiustajad oleksid valmis võtma mõningast riski ja ostma Eesti Energia võlakirju, kui see oleks neile lihtsaks tehtud ning need oleksid kohalikul järelturul Tallinna börsil kaubeldavad. See võiks olla siinse turu likviidseim paber.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles reedel II pensionisamba varajasel juubelipressikonverentsil ajakirjanikele vastates, et kui riik emiteeriks võlakirju, võiks see ka laiemalt isegi siinse börsi käima vedada. Eesti Energia ei ole küll valitsus, kuid vaevalt, et selle paberi noteerimine Tallinna börsil siinsele aastaringses talveunes olevalte finantsturule negatiivselt mõjuks.
Kunagi olid Tallinna börsil noteeritud Hüvitusfondi võlakirjad. Need loodi üheks vahendiks kollaste rahvakapitaliobligatsioonide ära korjamiseks. Nn. kollaste võlakirjade vastu saadi kaunid paberkujul välja antud tõenditega paberid, mis hiljem muudeti elektroonilisteks ning noteeriti Tallinna börsil, kus nad muutusid kaubeldavateks.
Kui Riia ja Vilniuse börsil on tugevasti esindatud nende maade valitsuste võlakirjad (ja muudki), on meil võlakirjade nimekirjas absoluutne vaakum. Nimekiri on tühi.
Arusaadav, et Eesti Energia püüab kaasata kapitali võimalikult efektiivselt ehk madalate kuludega. Kas tõesti on meie kohalikul turul emissiooni isegi osaline korraldamine nii kallis, et seda isegi ei kaaluta? Mina mäletan Eesti Energiat ühe ettevõttena, kes vanasti organiseeris maja siseselt pankade abita kommertspaberite emissioone.
Võlakirjad kujutaksid endast alternatiivi hoiustele raha paigutamisel. Muide, ka meie pangad üldjuhul ei paku vähemalt intressimääranimekirjades naljalt üle viie aastaseid hoiuseid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele