Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrivõrgu hind survestab ettevõtteid
Eile teatas Eesti Energia Jaotusvõrk aina kasvavatest elektrivõrgu investeeringutest, et parandada võrgu kvaliteeti, mida tingib ka elektruturu lõplik avanemine tuleval aastal. Seni on ettevõtjad tarbitud teenusega rahule jäänud, ent samas kurdavad kõrge hinna üle.
Autocity OÜ juht Jaanis Rammul ei oska veel öelda, mis muutub autopesula jaoks pärast seda, kui uuel aastal elektriturg avaneb. "Ma ei ole sellesse veel väga süüvinud, mis muutub ja mis ei muutu," vastas ta. "Ma saan lihtsalt arveid."
Määravaks saab kvaliteetElektriteenuse tehnilise poole kohta ei ole Rammulil halba sõna öelda. Isegi kui on elektrikatkestusi, on ta neist ette teadnud, ja seetõttu ei ole ka probleeme olnud. Ühes kuus kulub Autocity´l Rammuli sõnul umbes 5000 kW elektrit. Talvekuudel, kui on külmem ja osaliselt tuleb kütta elektriga, annab elektrikulu ka enam tunda.
Mis võiks võrguteenuse puhul paremini olla, on autpesula juhi sõnul hind, mis võiks alati kliendile soodsam olla. Aga see on ka kõik.Küsimuse peale, kas uuest aastast sooviks Rammul ise valida, kellelt elektrit osta, arvas ta, et pigem kalkuleerib asjad läbi kinnisvarahaldusfirma ja teeb neile otsustamiseks pakkumise. Kui kinnisvarahaldusfirma peaks tulema nõu küsima, millist elektrimüüjat kasutama hakata, siis võib-olla kaaluks Rammul variante."Kui kõik on korras, ei näe ma erilist põhjust vahetamiseks, sest teinekord maksad mõne natuke odavama asja puhul rohkem mingite takistuste tõttu. Pigem rõhuks kvaliteedile. Selles osas on praegu rahulolu olemas," selgitas ta. Rammul ei usu, et elektriteenuse vahetamine nii lihtne on.
Hinnatõus teenuse hinda ei tõstaRammul kinnitas, et elektrihinna tõus on küll kulu, kuid otseselt ei kajastu see autopesula teenusehinnas. "Elektrihinnast ei sõltu otseselt teenuse hind, seda mitte, see läheb mul üldkulude alla," ütles ta. Isegi kui uuest aastast peaks elekter 20% kallinema, uskus Rammul, et ka selline tõus ei mõjuta teenuse hinda.
"Teenusega saab ju rahule jääda, aga alati, kui läheb liitumiseks, läheb asi kehvaks, kui näiteks on vaja uut võimsust," teatas Imavere Saeveski juht Marek Moorits Eesti Energia Jaotusvõrgu teenusega rahulolust rääkides. "See on seaduses nii üles ehitatud, et see on pikk ja ebamugav protsess."Imavere Saeveski on Mooritsa sõnul suhteliselt heas positsioonis, kuna kõrgepingeühendus on neil ligidal, nii et võrgukvaliteet on väga hea. "Võrgutasud on täna Eestis juba suuremad, kui nad on Soomes, ja me ostame avatud turult elektrit, siis paraku tervikelektrihind on meil täna kallim kui mõnel Soome ettevõttel," märkis ta selle kohta, kas Jaotusvõrk saaks oma teenuses ka midagi muuta.
Avatud turg võimaldab ujuvat hindaOsaliselt on Imavere Saeveski elektrihinna fikseerinud ja osaliselt on ta Mooritsa sõnul jätnud ujuvaks. Ta ei soovinud anda nõu, kas oleks mõistlik kogu hind fikseerida või mitte, mis oleneb ka, milline pakkumine hinna osas tuleb. "Ühtegi head valemit mul ei ole," lausus ta.
Moorits nentis, et saematerjali tootmise valdkonnas on neil valikud piiratud. "Meil on selline huvitav olukord, et meil ei õnnestu toote omahinda omal soovil muuta, kuna turul kehtivad mingid hinnad ja me ei ole sellise turujõuga ettevõte, kes suudab saematerjalide hinda Euroopas mõjutada," selgitas ta.Balbiino juht Kaido Salurand teatas samuti, et nad Eesti Energia Jaotusvõrgu elektrivõrguteenusega rahul. Kuna Balbiino on elektrienergia suurtarbija, siis kehtivad neile Saluranna sõnul vabaturu reeglid alates 2010. a aprillist. "Elektrienergiat ostame vastavalt hinnakokkulepetele nii Eesti Energialt kui Latvenergo Kaubandus OÜ'lt," teatas ta. Tänu jäätisetootmise äri spetsiifikale tarbib Balbiino elektrit Saluranna sõnul suvel poole rohkem kui talvel ehk 700 MWh.
Eesmärgiks vähem katkestusiEilsel Jaotusvõrgu pressikonverentsil oli juttu sellest, et elektrivõrgu uuendamine toimub eelkõige ilmastikukindlat maa- ja õhukaablit ning uusi alajaamu ehitades. Samuti paigaldatakse kaasaegset automaatikat, mis võimaldab võrku distantsilt juhtida ja elektrikatkestuste ulatust tõhusalt vähendada.
Hetkel kuum
"Klientide ootused võrgu kvaliteedi parandamiseks on kõrged ja seetõttu tunneme suurt vastutust paigutada iga võrgutasust laekuv sent sinna, kus see annab katkestuste vähendamiseks kõige suurema mõju," ütles Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere. Investeerimisotsuseid tehakse lähtudes pikaajalisest perspektiivist, rajades keskpinges enamasti maakaablit, kuid madalpinges kohtades, kus liinid ei läbi metsi, kasutatakse ka õhukaablit. See on maakaablist soodsam ja tavalisest paljasjuhtmest tunduvalt ilmastikukindlam lahendus."Kui täna on meil ilmastikukindla võrgu ehk maa- ja õhukaabli osakaal 40%, siis 2025. aastaks soovime selle viia juba ligi 75%-ni. Siis jõuame olukorda, kus riketest tingitud katkestusi on tänasest kordades vähem," selgitas Mere.
TAUST, Eesti Energia Jaotusvõrk:2011. aasta ärikasum kahanes aasta varasemaga võrreldes 12% ehk 27,9 miljoni euroni. Negatiivses suunas mõjutas kasumit müügimahu langus ja uute võrgutasude menetlemise pikenemine. Kogu kasumi on Jaotusvõrk investeerinud igal aastal elektrivõrku.
2011. aastal investeeriti 73 miljonit eurot, mis ületas üle kahe korra ettevõtte ärikasumit.2012. aastal kavandab Jaotusvõrk investeeringuid ligikaudu 97 miljoni euro ulatuses.Kõige rohkem mõjutas Jaotusvõrgu müügimahte mullu eelnevast aastast kõrgem välistemperatuur, mis vähendas tarbimismahte. Seda ei kompenseerinud päris täielikult ka kasvanud majandusaktiivsus ja sellest tingitud suurem energiavajadus. Seetõttu võrguteenuse edastusmaht langes 2011. majandusaastal 6420 GWh tasemele võrreldes 6552 GWh-ga 2010. aastal.Positiivse tegurina mõjus müügimahule ja kuludele elektrivõrgu kao vähendamine läbi aegade madalaimale tasemele. Eelmisel aastal oli elektrivõrgu kadu 5,8% kogu võrku sisenenud elektrienergiast, aasta varem oli see näitaja 6,6%. Äärmiselt hea tulemuse aitas suures osas saavutada ulatuslik uute arvestite paigaldamine ja kaobrigaadide hea töö elektrivarguste avastamisel. Valdava enamuse kogu kaost moodustab tehniline kadu, mis tekib võrgus füüsikalistel põhjustel.
Mis muutub elektrituru avanemisel kliendi jaoks arvete esitamise ja lepingute sõlmimisega? Vastab Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Tuuli Sokman:
Kui täna on kliendil Eesti Energiaga ühine elektri- ja võrguleping, siis avatud turul jääb võrgulepingu osa kehtima, kuid elektrimüügi osa kaotab kehtivuse. Seega, võrguteenuse osas klient midagi tegema ei pea, kuid elektrienergia osas on tal kaks valikut: kas jääda tarbima üldteenust võrguettevõtja kaudu või sõlmida leping elektrimüüjaga. Kui klient elektrimüüjaga lepingut ei sõlmi, tagatakse talle elektri olemasolu niinimetatud üldteenuse kaudu ja seda osutab võrguettevõtja. Üldteenuse põhimõtted on töötanud välja riik.
Kas kliendil on avatud elektriturul kaks lepingut?Üldteenust eelistavatel klientidel on üks leping tema kodu varustava võrguettevõtjaga. Üldteenust pakuvad võrguettevõtjad ja üldteenusega liitumine toimub automaatselt, kui kliendil puudub kehtiv leping mõne elektrimüüjaga. Kui klient valib endale elektrimüüja, on tal kaks teenusepakkujat ja kaks lepingut - võrguteenuse leping ja elektrimüügi leping.Kas kliendil on avatud elektriturul kaks arvet?Kui kliendi kodu või ettevõte on Jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas ja ta ostab elektrit Eesti Energialt, saab ta Eesti Energialt ühe arve, kus on koos nii võrguteenuse kui ka elektrienergia tasu. Ühe arve saab klient ka siis, kui ta tarbib üldteenust ja tema kodu paikneb Jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas.Kui mõne teise võrguettevõtja (Läänemaal on võrguettevõte Imatra Elekter AS ja Narvas ning selle ümbruses on VKG Elektrivõrgud OÜ) klient asub elektrit Eesti Energialt ostma, saab ta kaks arvet - võrguteenuse arve oma kodu või töökoha võrguettevõtjalt ja elektriarve Eesti Energialt. Kui Jaotusvõrgu teeninduspiirkonna klient valib mõne teise elektrimüüja kui Eesti Energia, saab ta samuti kaks arvet. Küsimus oli veel maksude osas. Elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu kogumise kohustus on võrguettevõtjatel - seega sisalduvad need võrguettevõtja arvel. 716 alajaama ehitas mullu Jaotusvõrk. Kokku rajati 1267 kilomeetrit uut liini, sellest 984 kilomeetrit maakaabelliini.
TASUB TEADAMillest koosneb elektriarve alates 2013. a? www.avatud2013.ee)
Kolmandiku elektriarvest moodustava võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel konkurentsiamet, kuna ka tulevikus on tegemist loomuliku monopoliga. Lisaks moodustavad suure osa elektriarvest erinevad maksud, mida turu avanemine samuti ei mõjuta. Turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest ehk elektrienergia hinda.(Allikas: riikliik veebileht
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele