Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hädaolukorra seaduse eelnõu jõuab riigikogu täiskokku
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu on täiskogus esimesel lugemisel 18. aprilli, teatas riigikogu pressitalitus. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.
„Me kuulasime täna ära ka pangaliidu, telekommunikatsiooniettevõtete ja Eesti Panga seisukohad. Need puudutasid eelkõige tähtaega, millal seadus peaks jõustuma ja Eesti Panga osas ka volitusnormi, et Eesti Pank saaks oma määruse tasandil sõnastada, mida sisaldab seadusega tagatav elutähtis teenus. Ma usun, et eelnõu teise lugemise käigus me leiame ka sobivad lahendused ja viime eelnõusse vajalikud muudatused, “ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš.
Seaduse eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ei toimi või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud.
„Hinnanguliselt on teenuse osutamiseks vajalike infosüsteemide ja pädevuse Eestist väljaviimise risk kõige suurem finants- ja sidesektoris. Kui nt katkeks ööpäevaks Eesti mõne suurema turuosaga panga kesksete infosüsteemide töö ja selle tagajärjel ei töötaks kaardimaksed, internetipank ega sularahaautomaadid, mõjutaks teenusekatkestus mitte ainult pangateenuste tarbimist, vaid otseselt inimeste heaolu ja turvalisust, sest inimestel ei pruugi olla sularahavarusid ning seetõttu ei ole neil võimalik osta toitu, autokütust jm esmatarbekaupu. Olukorras, kus elektroonilise side teenus välisriikidega ei toimi, katkeks ka igasugune telefonivõrgu ja mobiilside toimimine. See mõjutaks otseselt riigis kõigi oluliste elutähtsate teenuste toimimist ning võib kaasa tuua ka inimohvreid, kui abivajajatel ei ole võimalik abi kutsuda,“ selgitas Boroditš.
Eelnõuga suurendatakse rahatrahvi elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest juriidilisele isikule seniselt 6400 eurolt kuni 20 000 eurole. Eelnõu praeguse redaktsiooni kohaselt peaks seadus jõustuma 1. jaanuaril 2013.
Põhiseaduskomisjoni istungil osalenud siseminister Ken Marti Vaher osutas, et jõustumise osas on võimalik leida ka kompromiss, et kõik seaduse osalised oleksid tähtajaks valmis seadust täitma.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Viimased uudised
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele