Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtja pole koostöö aldis
Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) ei soovi teha koostööd ei omavahel ega avaliku sektoriga, selgub EASi ja Praxise uuringust.
Uuringu läbiviijate hinnangul on üks enam murettekitav asjaolu Eesti VKEde vähene valmidus ja soov teha koostööd teiste ettevõtete, avaliku sektoriga ja ettevõtteväliste investoritega.
Põhjendustena toovad ettevõtjad soovi säilitada oma sõltumatus, kaitsta oma ärisaladusi ja mitte jagada kasumit. Seonduvalt tuleb esile tõsta järjest vähenenud liikmelisust tegevusala organisatsioonides.
Uuringu andmetel kuulub 19% VKEdest mõnda oma tegevusala organisatsiooni, näiteks erialaliitu või mõnda sarnasesse organisatsiooni. Sagedamini on nende organisatsioonide liikmeteks suuremad ettevõtted.
Nende VKEde arv, kes ei tee kellegagi koostööd, on vähenenud kolme protsendipunkti võrra – 2005. aasta 8%-lt kahanes see näitaja 2011. aastaks 5%ni. VKEde peamised koostööpartnerid on kliendid ja tarbijad, tarnijad ning konkurendid või sama majandusharu teised ettevõtted.
"Sellest võib järeldada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on oma majanduseesmärkide saavutamise nimel küllaltki aktiivsed oma tootmisahela osapooltega koostööd tegema. Usutavasti tagab selline koostöö paremad majandustulemused ka kogu tootmisahelas ja tegevusalal," kirjutatakse uuringu kokkuvõttes.
Peaaegu pooled koostööd taunivatest ettevõtetest seavad esikohale sõltumatuse, jättes tagaplaanile võimaluse jõuda koostöö käigus eesmärgini, mida ettevõte üksinda oma vahenditega ei suuda alati saavutada.
Sõltumatuse järel nimetavad ettevõtted koostööd takistavate teguritena sobiva koostööpartneri puudumist, koostöövõimalusi puudutava teabe vähesust ja koostööga kaasnevaid riske.
Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende ettevõtete arengusuundumuste uuringuid on Praxis läbi viinud iga kolme aasta tagant alates 2002. aastast.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on sõltumatu mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumusi uuris Praxis koos EASiga.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
5
6
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele