Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtja pole koostöö aldis
Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) ei soovi teha koostööd ei omavahel ega avaliku sektoriga, selgub EASi ja Praxise uuringust.
Uuringu läbiviijate hinnangul on üks enam murettekitav asjaolu Eesti VKEde vähene valmidus ja soov teha koostööd teiste ettevõtete, avaliku sektoriga ja ettevõtteväliste investoritega.
Põhjendustena toovad ettevõtjad soovi säilitada oma sõltumatus, kaitsta oma ärisaladusi ja mitte jagada kasumit. Seonduvalt tuleb esile tõsta järjest vähenenud liikmelisust tegevusala organisatsioonides.
Uuringu andmetel kuulub 19% VKEdest mõnda oma tegevusala organisatsiooni, näiteks erialaliitu või mõnda sarnasesse organisatsiooni. Sagedamini on nende organisatsioonide liikmeteks suuremad ettevõtted.
Nende VKEde arv, kes ei tee kellegagi koostööd, on vähenenud kolme protsendipunkti võrra – 2005. aasta 8%-lt kahanes see näitaja 2011. aastaks 5%ni. VKEde peamised koostööpartnerid on kliendid ja tarbijad, tarnijad ning konkurendid või sama majandusharu teised ettevõtted.
"Sellest võib järeldada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on oma majanduseesmärkide saavutamise nimel küllaltki aktiivsed oma tootmisahela osapooltega koostööd tegema. Usutavasti tagab selline koostöö paremad majandustulemused ka kogu tootmisahelas ja tegevusalal," kirjutatakse uuringu kokkuvõttes.
Peaaegu pooled koostööd taunivatest ettevõtetest seavad esikohale sõltumatuse, jättes tagaplaanile võimaluse jõuda koostöö käigus eesmärgini, mida ettevõte üksinda oma vahenditega ei suuda alati saavutada.
Sõltumatuse järel nimetavad ettevõtted koostööd takistavate teguritena sobiva koostööpartneri puudumist, koostöövõimalusi puudutava teabe vähesust ja koostööga kaasnevaid riske.
Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kus palgatöötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende ettevõtete arengusuundumuste uuringuid on Praxis läbi viinud iga kolme aasta tagant alates 2002. aastast.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on sõltumatu mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumusi uuris Praxis koos EASiga.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
3
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
4
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
5
Viimased uudised
Sunly: vajadusel kaitseme oma investeeringut
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Konverentsid
Hetkel kuum
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Uuri näiteid edukatest tehingutest, mis näitavad, kus raha tegelikult liigub!
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele