Viimati arutas Eesti Panga juhatus töötajate palgatõusu teemat eelmise aasta lõpus, kui kavandati tänavust eelarvet.
Siis otsustati mitte teha üldist palgatõusu. "Tollane arutelu juhatuses toetus Fontese palgauuringule, mille kohaselt olid 2011. aasta kevade seisuga Eesti finantssektoris palgad tõusutrendil ja surved palkade jätkuvaks kasvuks tuntavad. Kuid samal ajal valitses ebakindlus majanduse väljavaadete osas ning Eesti keskmine palk oli alles taastunud ligilähedaselt kriisieelsele 2008. aasta tasemele," selgitas Viljar Rääsk panga avalike suhete büroost.
Ühtegi uut otsust Eesti Panga üldise palgataseme osas sel aastal langetatud pole. Juhatusel on Rääski sõnul alati võimalus selle küsimuse juurde tagasi tulla ka varem kui aasta lõpus. "Selge on, et juhatus peab teatud regulaarsusega jälgima finantssektori tööturu olukorda ja makromajanduse andmeid, et olla konkurentsivõimeline keskpanka puudutavas tööturu segmendis," lisas ta.
Eelmisel aastal oli Eesti Panga keskmine töötasu 1857 eurot kuus, spetsialisti taseme keskmine oli 1450 eurot. Samad näitajad aasta varem olid vastavalt 1922 ja 1545 eurot. "Mulluste ja tunamulluste palganumbrite erinevus tulenes peamiselt sellest, et eduka eurole ülemineku eest maksti kõigile töötajatele erakorralist preemiat 2011. aasta jaanuari alguses, mis aga maksti välja 2010. aasta vahendite arvelt," kinnitas Rääsk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskpanga töötajaskonnast moodustavad ligi 85 protsenti spetsialistid. Eesti Panga kesktasemespetsialist peab olema magistrikraadiga, vähemalt kolmeaastase erialase töökogemusega ning valdama heal tasemel inglise keelt kõnes ja kirjas. Ametialaselt osaleb ta vajaduse korral ka Euroopa Keskpanga või Euroopa Liidu mõnes töörühmas, selgitas Rääsk.
Tema sõnul lähtub Eesti Panga töötasupoliitika vajadusest värvata ja säilitada pädevaid töötajaid. Selleks tuleb olla konkurentsivõimeline eelkõige Tallinna finantssektoriga, kellega keskpank üldjuhul konkureerib töötajate pärast.
"Panga juhatus jälgib Tallinna finantssektori turuolukorda ja makromajanduslikku olukorda ning teeb vastavalt vajadusele otsuseid. Kui tööturul on surve palgakasvuks, siis analüüsib keskpanga juhatus olukorda tihemini," sõnas Rääsk.
Eesti Panga üldine palgatase pole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Viimane üldine palgatõus toimus tema sõnul Eesti Pangas 2008. aasta alguses ja põhines 2007. aasta finantssektori andmetel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.