20 aastat tagasi, 23. aprillil 1992 külastasid Tartut Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Samal päeval liikusid tähetorni pandud uue suure satelliidiantenni kaudu esimesed TCP/IP protokolli ehk päris internetti kasutanud sõnumid Tartu ja muu maailma teadlaste vahel.
Tööle oli hakanud esimene internetiühendus, mis avas Tartu Ülikooli, Eesti Biokeskuse ja teiste teadusasutuste jaoks rahvusvahelise koostöö uue ajastu.
Nagu mujal maailmas, olid ka Eestis internetipioneerideks teadusasutused. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja biokeskuse jõupingutused lõid 20 aasta eest Eesti akadeemilise andmesidevõrgu, millest kasvas 1993. aastal välja esimene internetiteenuse pakkuja, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet.
Enok Sein, tollane biokeskuse insener ja hilisem EENeti direktor meenutab: "Eestvedajateks olid EBK ja KBFI. Satelliitsideseadmed paigaldati tähetorni hoone kuplitornist lõuna pool olevale platvormile/lamekatusele mõni aeg varem ja käivitamine pidi toimuma KBFI ühendusega samal ajal, st märtsis, aga miskipärast ei hakanud Tartu ühendus kohe tööle".
"Swedish Space Corporationi spetsialistid tulid aprillis uuesti ja siis läks asi käima. Käivitunud ühendus andis tõuke hoonete- ja asutustevaheliste ühenduste loomiseks: Tartu Ülikooli keemiahoone ja peahoone, Postimees... Tegevus läks laiemaks ja sündis EENet," märkis ta.
Interneti Eestisse toomise projekti finantseerisid George Sorose loodud Avatud Eesti Fond ja Rootsi Instituut Stockholmis, toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Ühenduskanalit pakkus Rootsi Kosmoseagentuur.
Tartu ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli vaheline ühenduskanal oli 1992. aastal kiirusega 64 kbps. Täna ehk 20 aastat hiljem kasutavad Eesti teadusasutused EENeti kaudu 78 000 korda kiiremat väliskanalit, kiirusega 5 Gbps.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Megadiili võrmefiguur EfTEN Capitali juht Viljar Arakas tunneb rõõmu.
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Fotol on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel võtsid teemad osadeks hoo ning lustiga.
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
Antud piirkonnas arhitektuurselt ja linnaruumiliselt probleemne Solarise Keskus püstitati 2009. aastal Estonia teatri ja Eesti Panga ning Teatri väljaku lähistele. Värske juht püüab seda keskust päästa. Kas see õnnestub, näitab aeg.
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov osutab turukurioosumile.
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vaatab tulevikku optimismiga.
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Hooned kerkivad. Hoonete projekti arhitektuurse lahenduse on loonud ARS Projekt.
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost on riiklikult tunnustatud kinnisvara korrashoiu ekspert ning kutseline kinnisvarahaldus- ja hooldusjuht (tase 6).
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele