20 aastat tagasi, 23. aprillil 1992 külastasid Tartut Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia. Samal päeval liikusid tähetorni pandud uue suure satelliidiantenni kaudu esimesed TCP/IP protokolli ehk päris internetti kasutanud sõnumid Tartu ja muu maailma teadlaste vahel.
Tööle oli hakanud esimene internetiühendus, mis avas Tartu Ülikooli, Eesti Biokeskuse ja teiste teadusasutuste jaoks rahvusvahelise koostöö uue ajastu.
Nagu mujal maailmas, olid ka Eestis internetipioneerideks teadusasutused. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja biokeskuse jõupingutused lõid 20 aasta eest Eesti akadeemilise andmesidevõrgu, millest kasvas 1993. aastal välja esimene internetiteenuse pakkuja, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet.
Enok Sein, tollane biokeskuse insener ja hilisem EENeti direktor meenutab: "Eestvedajateks olid EBK ja KBFI. Satelliitsideseadmed paigaldati tähetorni hoone kuplitornist lõuna pool olevale platvormile/lamekatusele mõni aeg varem ja käivitamine pidi toimuma KBFI ühendusega samal ajal, st märtsis, aga miskipärast ei hakanud Tartu ühendus kohe tööle".
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Swedish Space Corporationi spetsialistid tulid aprillis uuesti ja siis läks asi käima. Käivitunud ühendus andis tõuke hoonete- ja asutustevaheliste ühenduste loomiseks: Tartu Ülikooli keemiahoone ja peahoone, Postimees... Tegevus läks laiemaks ja sündis EENet," märkis ta.
Interneti Eestisse toomise projekti finantseerisid George Sorose loodud Avatud Eesti Fond ja Rootsi Instituut Stockholmis, toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Ühenduskanalit pakkus Rootsi Kosmoseagentuur.
Tartu ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli vaheline ühenduskanal oli 1992. aastal kiirusega 64 kbps. Täna ehk 20 aastat hiljem kasutavad Eesti teadusasutused EENeti kaudu 78 000 korda kiiremat väliskanalit, kiirusega 5 Gbps.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega