Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energia maksustamine seotakse CO2 emissiooniga
Euroliit soovib nn kliimapaketi raames, et liikmesriigid esitaksid oma ettepanekud kasvuhoonegaaside vähendamise osas ja ühtlustaksid energiamaksustamise põhimõtted, mis sisuliselt tähendab energiamaksustamise reformi.
Praegu kehtivale energiamaksustamise direktiivile heidetakse ette, et see pole üheselt rakendatud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise vankri ette, iseloomustas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees neil hetkedel Tallinnas toimuval Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedti korraldataval konverentsil.
„Näiteks mootorikütuste puhul näeb uue direktiivi eelnõu ette, et järk-järgult tuleb aastani 2018 ühtlustada kõigi mootorikütuste aktsiisimäärad,” selgitas Lelumees. „Eesti pole sellega nõus, sest maksustades diislikütuse ELi aktsiisi alammääraga, tuleb Eestis kehtivat aktsiismäära vähendada 63,77 euro võrra 1000 liitri kohta, bensiini aktsiisilaekumine väheneks selle tagajärjel alates aastast 2023 umbes 15% võrra.”
Järgmisest aastast kahekordistub põlevkivi aktsiisimäär, mis praegu on 1,628 eurot tonni kohta. Selles osas aga jääb liikmesriikidele mõningane õigus aktsiisimäära alandada.
Uus direktiiv näeb ette, et biokütustele riigiabi enam kohaldada ei saa, toetus neile seisneb edaspidi selles, et biokütuse CO2 emissioon on võrdsustatud nulliga.Lelumees märkis, et enamik ELi riike on vastu CO2 komponendi sissetoomisele maksustamisse. Küll aga peetakse oluliseks aktsiisi alammäärade fikseerimist tasemel, nagu see on kirjas praegugi kehtivas direktiivis. Mõne energiatoote puhul peetakse üleminekuperioodi liialt lühikeseks.
ELi direktiiv peaks jõustuma 2013. aastal ning iseenesest mõistetavalt muutub see kohustuslikuks kõikidele liikmesriikidele. Lauri Lelumees jääb selle tähtaja osas siiski skeptiliseks, pidades reaalsemaks aastat 2014–2015.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
2
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
3
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
4
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Viimased uudised
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele