Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inspektsioon: Eestis juhtub iga päev 26 tööõnnetust
Möödunud aastal teatasid tööandjad Tööinspektsioonile 3741 toimunud tööõnnetusest. Kuna tööõnnetuste varjamine on massiline, siis tegelik arv võib küündida ligi 10 000 õnnetuseni.
Tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaade kinnitab, et võrreldes 2010. aastaga kasvas tööõnnetuste arv 526 juhtumi võrra ehk 16%. Noorim tööõnnetuses kannatanu oli vaid 15aastane.
Mullu toimus 2926 kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetust, 796 raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja surmaga lõppes 19 tööõnnetust. Protsentuaalselt suurenes raskete tööõnnetuste arv 11% võrra ja kergete tööõnnetuste arv ligi 18%. Töösurmi oli 2 võrra rohkem kui 2010. aastal.
Euroopa Komisjoni andmetel kasvas Eestis mullu liiklussurmade arv 29% võrra.
Kergete tööõnnetuste kasvu üheks põhjuseks võib olla see, et tööandjad on hakanud neist rohkem teatama. Kui aga tõuseb ka raskete tööõnnetuste ja töösurmade arv, siis on see märk, et olukord halveneb.
Miks juhtub tööõnnetusi järjest rohkem? „Kas töötaja ei hooli iseendast? Ja kas ka tööandja ei hooli töötajast?” küsib Herko Sunts, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja. „Vahel tundub, et alanud on sotsiaalne kriis. Enesehävitamine. Inimesed lubavad endale sellist töökorraldust ja töövõtteid, et päeva lõpuks võib töötaja olla haiglas või veel vaiksemas kohas – surnuaias. Enesehävitamist on peale tööelu ka teistel elualadel: näiteks liikluses juhtub õnnetusi järjest rohkem.”
Mida teha, et tööõnnetusi ei juhtuks? Üheks suureks tööõnnetuste põhjuseks on puudulik juhendamine ja väljaõpe: suurem osa tööõnnetusi juhtub töötajatega, kes on olnud ametis vähem kui aasta. Ent tööandja ei saa kontrollida töötaja iga sammu. „Töötaja peab ka ise olema hoolikas ja läbi mõtlema, mida ta teeb. Kõige olulisem on hoolimine – hoolimine iseendast ja teistest,” kinnitas Herko Sunts.
Tööinspektorite sõnul on majanduslanguse üheks tagajärjeks, et ettevõtjad püüavad kokku hoida tööohutust tagavate abinõude pealt. Enim raskeid tööõnnetusi toimus mullu veonduses, metallitööstuses ja ehituses. Sealhulgas metallitööstuses põhjustas sageli õnnetuse töötamine masinatel, millel puuduvad kaitsekatted või blokeeringud.
Tööõnnetuste varjamine on massiline. Tööinspektsioonil on andmeid ainult registreeritud tööõnnetuste kohta. Lisaks tuleb arvestada, et tööandjad varjavad massiliselt tööõnnetusi: Statistikaameti poolt kaalutud andmetel registreeritakse Eestis tööõnnetusi keskmiselt 2,6 korda vähem, kui neid tegelikult toimub. Tegelik tööõnnetuste arv võis seega mullu olla ligi 10 000 – ehk 26 tööõnnetust iga päev.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele