Enamik börsifirmasid ei ole nõus avalikustama juhatuse liikmete personaalseid tasusid, sest see kahjustaks juhatuse liikmete huve ja tekitaks ebamugavust.
Reedel avaldas Äripäev börsifirma juhtide palgaedetabeli. Koostasime selle pingerivi 30. aprilliks avalikustatud eelmise aasta auditeeritud aruannete põhjal. Valdav osa börsifirmadest on otsustanud juhtkonna personaalseid tasusid mitte avaldada. Alljärgnevalt nende põhjendused.
Tallink
Tallinki juhatuse liige sai 2010. aastal brutotöötasu keskmiselt 12 910 eurot kuus, eelmisel aastal aga 21 875 eurot. „Juhatuse liikmete tasu suuruse otsustab vastavalt hea ühingujuhtimise tavale nõukogu. Nõukogu võttis vastu ASi Tallink Grupp juhtkonna tasustamise põhimõtted. Dokumendis käsitletakse töötasu ja töösuhte lõpetamisega seotud hüvitis ning aktsiaoptsioonide programmi; lisaks nähakse kasumliku tulemuse saavutamisel juhtkonnale ette kuni kolme kuupalga suurune aastapreemia,“ vahendas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne ettevõtte seisukohta. „Juhatuse liikmete tasude ja soodustuste individuaalset suurust ei avalikustata, kuna kontsern usub, et nimetatud detailse informatsiooni avalikustamine ei anna investoritele suurt kasu ega kaalu üles juhatuse liikmetele tundliku privaatse informatsiooni avalikustamisega võimalikku tekitatavat kahju ning ebamugavust. Samuti ei soovi kontsern sellist informatsiooni avalikustada oma konkurentidele. Juhatuse liikmed hoiduvad huvide konfliktidest ning järgivad konkurentsikeelu nõudeid,“ lisas ta.
Baltika
Baltika Grupi aastaaruandest selgub, et eelmise aaste lõpu seisuga oli Baltikas neli juhatuse liiget ning keskmine juhatuse liikme kuutasu oli 5242 eurot. 2010. aasta lõpus oli juhatuse liikmeid viis ning keskmine tasu oli 4633 eurot. „Teie arvutuspõhimõtted ei ole meile lõpuni arusaadavad, ent 2011. aastal ei ole Baltika juhatuse tasud tõusnud, erinevused aastate vahel on seotud juhatuses läbi viidud struktuurimuutustega,” selgitas Batltika finantsdirektor Maigi Pärnik.
Ekspress GruppEkspress Grupi konsolideerimisgruppi kuuluvate kõikide ettevõtete juhatuste ja nõukogu liikmete töötasud ja muud hüvitised olid mullu kokku 1 079 000 eurot. 2010. aastal oli see summa 978 000 eurot. Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin jättis täpsustamata, mitme juhatuse ja nõukogu liikme vahel mullu tasu jagunes. “Mis aruandes kirjas see kirjas, midagi enamat ma lisada ei oska,” vastas Kobin.
Harju ElekterHarju Elektri aastaaruande järgi olid mullu ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud kokku 209 000 eurot. „Siin peab meeles pidama, et nõukogu liikmete keskmised tasud on määratud üldkoosoleku poolt, kehtinud viimased 10 aastat  ja kindlasti madalamad, kui esitatud keskmine. Nõukogu esimees töötab ka arendusdirektorina ja tasustatakse sealjuures ka sellele vastavalt,” selgitas ASi Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe. „Ma ei pea õigeks juhatuse keskmist tasu esile eraldi esile tõsta, aga see järgib kindlasti parimate tööandja traditsioone,” lisas ta.
Premia FoodsPremia Foodsi kolme juhatuse liikme tasud olid 2011. aastal kokku 256 000 eurot ehk keskmine juhatuse liikme brutokuutasu oli 5346 eurot. 2010. aasta tasud olid kokku 178 952 eurot, sh ühe liikme lahkumishüvitis. Premia Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis märkis, et numbrid on õiged, kuid palgad eelmisel aastal tõusnud pole.
Nordecon
Nordecon maksis mullu oma juhatuse liikmetele kokku 237 600 eurot. Võrreldaval perioodil 2010. arvestati tasusid 149 624 eurot. Juhatusele arvestatud töötasud on suurenenud, kuna võrreldaval perioodil töötas ettevõtte juhatuses kaks liiget praeguse nelja liikme asemel. Arvestades keskmise juhatuse liikmete arvuga aastas, siis võiks arvata, et tasu juhatuse liikme kohta on aastaga vähenenud. Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink aga ei kinnita tasude vähenemist.„Nordeconi juhatuse liikme teenistustasu ei ole 2011. vs 2010. aastal vähenenud, vaid jäänud samaks. Erineva numbri keskmiste arvutamisel tingib asjaolu, et 2010. aasta oktoobris kutsuti juhatusest tagasi üks liige ning tasuti talle vastavalt teenistuslepingule ka lahkumishüvitis ning hüvitis konkurentsikeelu rakendamise eest järgneva 6 kuu jooksul, samuti tasuti saamata puhkuse eest kompensatsiooni,“ selgitas ta.„Nimetatud summad kajastuvad samuti 2010. aasta juhatuse tasudes, kuid on ühekordse iseloomuga ega ole seetõttu võrreldavad 2011. aastal tasutud summadega,“ lisas Vink.
Silvano
Silvano Fashion Groupi juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud töötasud olid mullu kokku 692 000 eurot. Aasta lõpu seisuga oli ettevõttes üks juhatuse liige, Märt Meerits. Kuni 15. märtsini koosnes juhatus kolmest liikmest: Märt Meerits, Norberto Rodriguez Lopez ja Baiba Gegere. Silvano FG juhatuse liige Märt Meerits rääkis, et olulise muudatusena võrreldes eelmise aasta aruandega kajastab SFG juhatuse ja nõukogu töötasudena kogu grupi juhatuste (sh tütarettevõtete tegevjuhid) ja nõukogude tasusid. “Varasematel perioodidel oleme kajastanud üksnes emaettevõtte numbreid. Arvestuspõhimõtete muutuse taga on Finantsinspektsiooni juhend, milles viidatakse rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 24 nõuetele ning nende rakendamisele kõikide börsiemitentide 2011. aasta majandusaruannetes.”“SFG poolt saan kinnitada, et me ei ole maksnud emaettevõtja juhatuse liikmetele ja nõukogule erakorraliselt suuri summasid, samuti mitte ühekordseid lahkumishüvitisi. SFG aruande põhjal ei saa täpselt järeldada, millised on konkreetsete võtmetöötajate tasud ning me oleme seisukohal, et sääraste numbrite detailne avalikustamine ei ole investorite jaoks olulise tähtsusega informatsioon,” selgitas Meerits.
Merko EhitusASi Merko Ehitus 6-liikmelise juhatuse tasu on aastaga langenud kolmandiku võrra. “Merko töötajate sissetulek sõltub suuresti ettevõtte majandustulemustest. Seega tuleb nõrgemate tulemuste korral kõigil ühiselt püksirihma pingutada, loomulikult ka ettevõtte juhatusel,” tõdes eelmisel aastal Merko Ehituse juhatuse esimehe ametis olnud Tiit Roben. „Sellest ka kogu juhatusele  makstud tasu vähenemine  470 000 eurolt 2010 aastal, 320 000 euroni 2011. aastal,” lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.08.26, 09:46
Pärnu taristu- ja kinnisvara-investeeringud meelitavad huvilisi kiirelt tegutsema
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele