Kokku toodeti 2011. aastal 12 893 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on 1% vähem kui aasta varem. Eestis tarbiti mullu varasema aastaga võrreldes 4% vähem elektrit, kogutarbimine ulatus 7,1 TWh-ni. Väiksem energiatarbimine ja suurenenud sisemajanduse koguprodukt on energiamahukust võrreldes 2010. aastaga vähendanud üle 7%.
Eesti on jätkuvalt elektrit suures koguses eksportiv riik, 2011. aastal toodetud kogused ületasid tarbimist 60% võrra. 2011. aastal suurenes elektrienergia eksport võrreldes 2010. aastaga üle 20%. Elektri ekspordi kasvu mõjutas odavama hüdroenergia suurenenud tootmine Põhjamaades. Lätti ja Leetu eksporditud elektri osatähtsus kasvas kokku 30%.
2011. aastal toodeti põlevkivi 18,7 miljonit tonni, mis on 2010. aastaga võrreldes 4% rohkem. Kasv tulenes eelkõige põlevkiviõli toodangu suurenemisest. Nõudlus kütteõli järele nii Eestis kui ka välisturgudel suurendas põlevkiviõli toodangut ligi 7%. Kolmveerand toodangust eksporditi ja see kasvas aastaga ligi 13%. Üle poole (54%) eksporditud põlevkiviõlist läheb Hollandisse, järgnevad Venemaa (15%) ja Suurbritannia (8%).
Samal ajal vähenes teiste kütuseliikide toodang. Välisnõudluse vähenemise tõttu toodeti võrreldes 2010. aastaga ligi 10% vähem nii turvast, turbabriketti kui ka puidugraanuleid. Puidugraanulite eksport vähenes 7%.
Aastalõpu seisuga oli 2011. aastal Eestis elektrienergia kilovatt-tunni lõpptarbimishind kodutarbijale keskmiselt 0,1 eurot. Aastaga kasvas hind 3,8% võrguteenuse hinna kasvu tõttu. Eesti elektrienergia hind on teiste Euroopa riikidega võrreldes üks odavamaid. Elanike ostujõudu arvesse võttes on Eesti elektrienergia hind siiski kallim kui Luksemburgis, Prantsusmaal, Norras, Soomes ja Kreekas ning pisut odavam kui Suurbritannias ja Rootsis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.