Eelmine aasta tõi palgatõusu

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvarasektoris, vastavalt 11,4% ja 13,3%. 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam ning madala võrdlusbaasi tõttu oli 2011. aastal ka tõus kõige suurem.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 4,8% ja 7,9%.

2011. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1137 eurot ja tunnis 7,55 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,8% ja tunnis 4,6%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvarasektoris, vastavalt 11,2% ja 12,0%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 5,2% ja 6,8%.

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal avalikus sektoris 853 eurot ja erasektoris 834 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 3,9% ja erasektoris 6,8%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaameti 2011. aasta palgauuringu valimis oli 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.