Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelmine aasta tõi palgatõusu
Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal 839 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,9%. Ka reaalpalk tõusis pärast kaheaastast langust.
Statistikaamet teatab, et reaalpalk, mis arvestab tarbijahinnaindeksi muutuse mõju ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes 0,9%. Nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal reaalpalk langes vastavalt 4,9% ja 1,8%.
2011. aastal oli keskmine brutotunnipalk 5,04 eurot ja tõusis varasema aastaga võrreldes 5,4%.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvarasektoris, vastavalt 11,4% ja 13,3%. 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam ning madala võrdlusbaasi tõttu oli 2011. aastal ka tõus kõige suurem.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 4,8% ja 7,9%.
2011. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1137 eurot ja tunnis 7,55 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,8% ja tunnis 4,6%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2011. aastal kõige enam kinnisvarasektoris, vastavalt 11,2% ja 12,0%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid 2010. aastaga võrreldes ainult muudes teenindavates tegevustes, vastavalt 5,2% ja 6,8%.
Keskmine brutokuupalk oli 2011. aastal avalikus sektoris 853 eurot ja erasektoris 834 eurot. 2010. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 3,9% ja erasektoris 6,8%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Statistikaameti 2011. aasta palgauuringu valimis oli 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Hetkel kuum
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
3
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Viimased uudised
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Konverentsid
Hetkel kuum
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele