Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mais langes elektri tootmine 7 protsenti
Mais vähenes elektri tootmine võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7% ehk tasemeni 787 GWh. Languse peamiseks põhjuseks oli Skandinaaviast pärit hüdroenergia suurenenud pakkumine turul, mille odavama hinna tõttu eelistati Eestis elektrienergiat pigem importida kui ise toota.
Elektri tarbimine ulatus mais 592 GWh-ni, mis on võrreldes aastataguse perioodiga jäänud samale tasemele. Vaatamata tootmismahtude 7%-lisele vähenemisele ületas elektritootmine maikuus tarbimist ning Eesti oli jätkuvalt elektrienergiat eksportiv süsteem.
Taastuvenergiast toodetud elektrienergia kogus on Eestis võrreldes eelmise aasta maiga kasvanud 44% ja seda eelkõige Narva Elektrijaamades biomassist toodetud elektrienergia arvelt. Eleringi poolt koostatud kogu taastuvenergiast toodetud elektrienergia prognoosist 2012. aastaks on viie kuuga täidetud 47%. Kokku oli maikuus taastuvenergia osakaal 18% kogu elektri tootmisest.
Lätis vähenes elektri tootmine võrreldes aastatagusega 4%, mis oli tingitud soodsamatest elektrienergia impordi võimalustest. Elektri tarbimine kasvas Lätis võrreldes eelmise aasta maiga 3%. Läti elektrisüsteemi maikuu bilanss kujunes positiivseks 53 GWh ulatuses, mida peamiselt mõjutas kohaliku hüdroenergia tootmise mahu suurenemine.
Leedus langes mais elektri tootmine börsi hinnataseme languse tõttu 16%, mis tähendab viimaste aastate madalaimat taset ulatudes vaid 151 GWh-ni. Sellest tulenevalt võimaldas mais Leedu kogutootmine katta vaid 20% riigi omatarbimisest ning defitsiidiks kujunes 614 GWh. Elektrienergia import kolmandatest riikidest moodustas Leedus ligi 50% koguimpordist, mis tänu suurenenud impordile Lätist langes aastatagusega 20% võrra.
Kokkuvõttes vähenes maikuus Balti riikide elektri tootmine võrreldes möödunud aastaga 7% ning defitsiidiks kujunes 366 GWh. Defitsiit kokku moodustas 19% Balti riikide summaarsest tarbimisest mais.
Soomes vähenes elektritootmine võrreldes eelmise aasta maikuuga 12%. Samas on Soomes kasvanud hüppeliselt hüdroenergia tootmine, mille tulemusel baseerus tänavu mais Soome kogu elektritootmisest 35% hüdroenergial. Elektrikaubanduses moodustas Soome koguimpordist endiselt suurima osa import Rootsist (87%), maikuus vähenes import Venemaalt moodustades 12%. Koguekspordist moodustab suurima osa elektrienergia müük Eestisse (93%).
Eesti elektrikaubanduse koguekspordist moodustas mais eksport Leetu 49%, Lätti 45% ning Soome 6%. Elektrikaubanduse koguimpordist moodustas import Soomest 57%, import Lätist 35% ning Leedust 8%.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele