Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebamõistlikud üürihinnad
Ajalootudeng Liisa Kallas üürib ühetoalist korterit Tallinnas Kristiine linnaosas kahekordses puumajas.
Temal vedas, sest leidis oma ootustele vastava korteri ega pidanud maksma maakleri vahendustasu, kuna sai uue elamise sõbranna kaudu. "Sõbranna pidi siit ära kolima ja küsis omanikult, kas võib ise enda asemele uue üürilise otsida. Omanikul oli loomulikult kergendus, et ta ei pea ise sellega tegelema," rääkis Kallas.
Hea võimalus ei tekkinud aga kohe, mistõttu tegi ta lühiajaliselt läbi kinnisvaraportaalidest korterite otsimise protsessi. Tal oli kolm olulist tingimust: elukoht peab olema kesklinna läheduses, mitte suures paneelmajas ning ühe kuu üüri hind ei ületa 250 eurot. Neile kriteeriumitele vastavate korterite pilte ja üürihindu võrreldes märkas ta, et väga palju oli selliseid eluruume, mille seisukord on halb, kuid mille eest küsiti asjatult kõrget hinda. Ta arvas, et uue eluaseme otsimine oleks võtnud tunduvalt rohkem aega, kui ta ei oleks saanud sõbranna endisse korterisse, sest sobiva korteri leidmine tundus esmapilgul pea võimatu.
Kallasel ei ole omanikuga ühtegi probleemi. Erimeelsusi ei olnud ka lepingu sõlmimisel, kuna tudengineiu üürib korterit juristi käest. Võrreldes eelmise elanikuga soovis üürileandja tõsta üüri 20 euro võrra. Kallasele 200-eurone kuumakse sobis, kuna oli näinud kinnisvaraportaalis pakkumist sama suurde kõrvalkorterisse, kuid selle eest küsiti 50 eurot rohkem. "Ega alla 200 euro hea asukohaga 1-2toalist korterit saagi," võttis tudeng oma korteriotsingud kokku.
Üürileping on Kallasel sõlmitud aastaks ja see sobib talle. Tallinnasse kolis ta ootamatutel asjaoludel Tartust ning tal ei ole aimugi, mis toimub tema elus aasta pärast, seda enam, et ka ülikool on veel pooleli.
Ebakindlus tuleviku suhtes oli ka põhjus, miks tudengineiu välistas kohe alguses korteriostu. See tähendanuks laenuvõtmist, kuid seda Kallas pelgab, sest ta ei ole kindel, et tal on järgnevateks aastateks olemas stabiilne töökoht, mis aitaks laenu tagasi maksta. "Kui mõne suure päranduse saaksin ja raha on kindlalt käes, siis võib-olla kaaluksin korteri ostmist," arvas Kallas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.
Enimloetud
1
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
2
Viimased uudised
Siin on aluseks valdkonnas töötamise pikk kogemus
Konverentsid
Hetkel kuum
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Uute eluasemete arenduse ja turu epitsenter on nüüd Lätis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele