Ebamõistlikud üürihinnad

Temal vedas, sest leidis oma ootustele vastava korteri ega pidanud maksma maakleri vahendustasu, kuna sai uue elamise sõbranna kaudu. "Sõbranna pidi siit ära kolima ja küsis omanikult, kas võib ise enda asemele uue üürilise otsida. Omanikul oli loomulikult kergendus, et ta ei pea ise sellega tegelema," rääkis Kallas.

Hea võimalus ei tekkinud aga kohe, mistõttu tegi ta lühiajaliselt läbi kinnisvaraportaalidest korterite otsimise protsessi. Tal oli kolm olulist tingimust: elukoht peab olema kesklinna läheduses, mitte suures paneelmajas ning ühe kuu üüri hind ei ületa 250 eurot. Neile kriteeriumitele vastavate korterite pilte ja üürihindu võrreldes märkas ta, et väga palju oli selliseid eluruume, mille seisukord on halb, kuid mille eest küsiti asjatult kõrget hinda. Ta arvas, et uue eluaseme otsimine oleks võtnud tunduvalt rohkem aega, kui ta ei oleks saanud sõbranna endisse korterisse, sest sobiva korteri leidmine tundus esmapilgul pea võimatu.

Kallasel ei ole omanikuga ühtegi probleemi. Erimeelsusi ei olnud ka lepingu sõlmimisel, kuna tudengineiu üürib korterit juristi käest. Võrreldes eelmise elanikuga soovis üürileandja tõsta üüri 20 euro võrra. Kallasele 200-eurone kuumakse sobis, kuna oli näinud kinnisvaraportaalis pakkumist sama suurde kõrvalkorterisse, kuid selle eest küsiti 50 eurot rohkem. "Ega alla 200 euro hea asukohaga 1-2toalist korterit saagi," võttis tudeng oma korteriotsingud kokku.