Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebamõistlikud üürihinnad
Ajalootudeng Liisa Kallas üürib ühetoalist korterit Tallinnas Kristiine linnaosas kahekordses puumajas.
Temal vedas, sest leidis oma ootustele vastava korteri ega pidanud maksma maakleri vahendustasu, kuna sai uue elamise sõbranna kaudu. "Sõbranna pidi siit ära kolima ja küsis omanikult, kas võib ise enda asemele uue üürilise otsida. Omanikul oli loomulikult kergendus, et ta ei pea ise sellega tegelema," rääkis Kallas.
Hea võimalus ei tekkinud aga kohe, mistõttu tegi ta lühiajaliselt läbi kinnisvaraportaalidest korterite otsimise protsessi. Tal oli kolm olulist tingimust: elukoht peab olema kesklinna läheduses, mitte suures paneelmajas ning ühe kuu üüri hind ei ületa 250 eurot. Neile kriteeriumitele vastavate korterite pilte ja üürihindu võrreldes märkas ta, et väga palju oli selliseid eluruume, mille seisukord on halb, kuid mille eest küsiti asjatult kõrget hinda. Ta arvas, et uue eluaseme otsimine oleks võtnud tunduvalt rohkem aega, kui ta ei oleks saanud sõbranna endisse korterisse, sest sobiva korteri leidmine tundus esmapilgul pea võimatu.
Kallasel ei ole omanikuga ühtegi probleemi. Erimeelsusi ei olnud ka lepingu sõlmimisel, kuna tudengineiu üürib korterit juristi käest. Võrreldes eelmise elanikuga soovis üürileandja tõsta üüri 20 euro võrra. Kallasele 200-eurone kuumakse sobis, kuna oli näinud kinnisvaraportaalis pakkumist sama suurde kõrvalkorterisse, kuid selle eest küsiti 50 eurot rohkem. "Ega alla 200 euro hea asukohaga 1-2toalist korterit saagi," võttis tudeng oma korteriotsingud kokku.
Üürileping on Kallasel sõlmitud aastaks ja see sobib talle. Tallinnasse kolis ta ootamatutel asjaoludel Tartust ning tal ei ole aimugi, mis toimub tema elus aasta pärast, seda enam, et ka ülikool on veel pooleli.
Ebakindlus tuleviku suhtes oli ka põhjus, miks tudengineiu välistas kohe alguses korteriostu. See tähendanuks laenuvõtmist, kuid seda Kallas pelgab, sest ta ei ole kindel, et tal on järgnevateks aastateks olemas stabiilne töökoht, mis aitaks laenu tagasi maksta. "Kui mõne suure päranduse saaksin ja raha on kindlalt käes, siis võib-olla kaaluksin korteri ostmist," arvas Kallas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele