Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Putini naftatööstus uuel ristteel
Venemaa naftasektor on pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist läbi teinud kaks suurt evolutsiooni. Nüüd on aeg kolmandaks.
Esimene areng leidis aset 1990ndatel, kui varem riigi omanduses olnud naftavarad parseldati võileivahindadega teatud siseringkondade vahel laiali, mille tulemusel tekkisid esimesed Venemaa oligarhid, kirjutab tänases Financial Timesis Neil Buckley.
Järgneval aastakümnel leidis aset topeltareng. Esmalt, olles sattunud uue presidendi Vladimir Putini osalise surve alla, hakkasid naftaettevõtete omanikud tooma sisse välismaalt tehnoloogiat ja teadmisi, mis suurendasid nii tootmist kui kasumeid.
Seejärel – peamiselt Putini teisel ametiajal – hakkasid riigi kontrolli all olevad ühendused osaliselt tagasi võtma neid taas ellu äratatud varasid. Nii võttis riigi kontrollitav Rosneft suure osa Mihhail Hodorkovskile kuulunud endisest Jukosest. Gaasimonopol Gazprom ostis ära Roman Abromovitšile kuulunud Sibnefti.
Nüüd toob viimases analüüsis Venemaa investeerimispank Renaissance Capital välja, et Venemaa naftasektor on taas uuel ristteel. Venemaa sisemaiste naftamaardlate, millest mõningad on käigus olnud juba 50 aastat, väljalase on kukkumas. Säilitamaks tootmismahtusid ja keskvalitsusele sedavõrd olulist eelarve tuluallikat, peavad naftafirmad ettevõtma kalli ja raskesti arendatava avamere naftamaardlate arendamise, millest suur osa asub Arktikas.
Ja vaatamata viimase kümnendi konsolideerumise, on Venemaa jaoks ülioluline sektor jätkuvalt lõhenenud seitsme suure tegija vahel. Individuaalselt jääb neil kõigil puudu nii teadmistest kui ka kapitalist, et tungida neisse rasketele piirialadele.
Samal ajal ütleb Renaissance, et viimased viis aastat on investorid Vene naftafirmasid n-ö alla hinnanud, eelkõige ette ennustamatu regulatoorse keskkonna tõttu, mille tulemusel on sektori keskmine kasumi-hinna suhe (P/E) kukkund alla viie. See on umbes sama tase enne eelmist suurt muudatuste lainet.
Strateegilistele investoritele võib see aga osutuda suurepäraseks võimaluseks, sest võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega tähendaks see umbes 300 miljardi dollari suurust allahindlust Vene firmadele, kui välismaiste konkurentide P/E on umbes kaheksa juures.
Teoreetiliselt oleks üks arengu võimalus, et Venemaa lubab välismaistel suurtegijatel ühineda või osta osalus Vene naftafirmades, pakkudes samal ajal lisakapitali ja teadmisi ning stimuleerides konkurentsi. Kuid võttes arvesse Putini teada tuntud seisukohta, et valitsus peab kontrollima riigi jaoks strateegilisi sektoreid, on tõenäolisem, et Vene firmad mängivad konsolideerumise järgselt ikkagi esimest viiulit.
Ja siin tuleb mängu pikaaegne energia eest vastutav abipeaminister ja Putini usaldusisik Igor Setšin. Pärast Putini saamist kolmandat korda presidendiks ülendati Setšin Rosneft tegevjuhiks ning pandi ta ka samal ajal Rosnefti valitsuse osalust haldava ja 11% Gazpromi haldava Rosneftegazi nõukogu esimehe kohale. Lisaks sai temast ka Kremli energiastrateegia komisjoni sekretär, mida Putin isiklikult juhib.
Teise investeerimispanga, Troika Dialog, peastrateeg Chris Weafer usub, et Putini ülim eesmärk on luua ülitugev energiavaldusfirma, mis oleks umbes Brasiilia Petrobrasiga samas suurusjärgus. Putin on andnud selle ülesande Setšinile ja Rosneftegazile.
"Putini silmis on energia Venemaa geopoliitilise mõjuvõimu alustala ning see peab püsima Kremli kontrolli all," ütles Weafer.
Hetkel kuum
Setšinil ei pruugi kõik aga õlitatult minna. Läinud aastal ebaõnnestus tal luua liitlassuhe Rosnefti ja BP vahel, kui BP teise Vene ettevõtte TNK-BP osapooled andsid asja kohtusse ja võitsid. Lisaks on Setšin ristanud mõõku valitsuse liberaalidega, kes propageerivad laialdast erastamisprogrammi, mis hõlmab isegi osasid Rosneftegazi varasid. Kuid võttes arvesse, et ta ajab Putini asja, oleks tobe panustada Setšini vastu.
Millist rolli siis rahvusvahelised naftafirmad uues konsolideerumise etapis mängivad? Tõenäoliselt tuleb see samasugune läinud aasta lõpus Rosnefti ja ExxonMobili sõlmitud lepingule, mida esimene soovis enne BPga luua. Ja see on ka veel võimalik, sest Suurbritannia naftafirma otsib võimalusi enda TNK-BP osaluse müügiks.
Venemaa ei saa hakkama ilma välismaiste naftafirmadeta, eriti Arktikas, kus tegutsemise raskusastet on võrreldud kosmoses toimetamisega. Kuid see saab olema vaid läbi vähemusosaluste, varade või aktsiate vahetamise läbi.
See ilmselt sobib ka naftafirmadele, kes meeleheitlikult tahaks ligipääsu sellistele varudele. Venemaa jaoks on aga tegu alla optimaalse lahendusega. Riigi kontroll tähendab tõenäoliselt kehvemat efektiivsust ning korruptsiooni ja suurendab ohtu, kus naftaliine kasutatakse poliitilistel eesmärkidel. Kuid viimasest kümnendist saadud õppetund näitab, et Putini nägemus Venemaast, naftast ja poliitikast on see, mis loeb.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
3
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata tervet Eestit hõlmavat graafikut - olukord on kõnekas
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Pildis on edulood, ebaõnnestumistest ei räägita
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele