Rootsi kaalub pensionifondide liitmist

Plaani vastased kardavad turumoonutusi ning rohkem võimalusi poliitiliseks sekkumiseks. Kaalul on ca 870 miljardi Rootsi krooni valitsemine puhverfondides, mis lähevad käiku siis, kui pensionimaksed maksutulusid ületavad.

Läinud aasta septembris olukorda analüüsima nimetatud töögrupp esitab oma aruande ja ettepanekud täna.

Rootsi päevalehes Dagens Nyheter täna avaldatud arvamusartiklis kirjutab töögrupi liige Mats Langersjö, et praegune süsteem on oma aja ära elanud. Paralleelsed struktuurid ning selgete reeglite ja koostöö puudumine fondide valitsemisel tähendavad lisakulusid ning väiksemat tootlust. Töögrupp teeb ettepaneku moodustada viie fondi asemel kolm – või alternatiivina üks – et paremini riske kontrollida ning valitsemiskuludes kokku hoida. Piirangud, mille järgi ühegi fondi investeeringud ei tohi ületada 2% Stockholmi börsi väärtusest, jäävad paika.

Agentuur Bloomberg vahendab kriitilisi hinnanguid pensionifondide liitmise plaanile.

"Kui tekiks vaid üks suur riiklik  fond, tooks see Rootsi finantsturul kolossaalse võimu kontsentratsiooni," ütles Stockholmi ülikooli professor Assar Lindbeck. "Kui turul on selline üks tugev tegija, mis saab osta aktsiaid ja selle kaudu firmade tegevust mõjutada, ei suudaks poliitikud kiusatusele  vastu panna ja hakkaksid sekkuma," märkis ta.

"Ma töötasin 1995-1996 finantsturgudel, kui oli vaid üks suur pensionifond ning mäletan, et see oli väga domineeriv," ütles Rootsi majandusuuringute instituudi juht Mats Dillen. "Leidsime, et nende strateegiavalikutel oli turule väga suur mõju."

Ka ametiühingud leiavad, et pensionifondide praegust süsteemi poleks vaja puutuda.

"Hea kui fonde on mitu ja riskid sel moel hajutatud," ütles Rootsi suurima ametiühingu LO ökonomist Torbjörn Hållö, lisades, et pensionifondid on investoritena tavaliselt ka aktiivsed ning pika perspektiiviga omanikud. "See oleks kahetsusväärne, kui liiga palju investeeritakse passiivsetesse indeksifondidesse."

Tänavu kevadel kritiseeris Rootsi valitsus pensionifonde, et need ei ole suutnud oma eesmärke täita. Vähemalt kolme fondi tegevus viimasel viiel aastal hinnati ebarahuldavaks. Väljamaksed pensionisüsteemist ületasid maksudest laekuvaid summasid 2011. aastal kolmandat aastat järjest, samas kui fondide aastatootlus oli keskmiselt 3,3%.

Rootsi oli esimene riik, mis võttis 1913. aastal vastu seaduse garanteeritud riiklikust pensionist. 2011. aastal muudeti pensionifondid iseseisvateks, üksteisest sõltumatuteks. Iga fondi hakati valitsema eraldi ja iga fond hakkas oma investeeringuid tegema ise.

Autor: Haldusuudised.ee