Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi kaalub pensionifondide liitmist
Rootsis tekitab poleemikat valitsuse plaan viis pensionifondi liita, et vähendada valitsemiskulusid ning tõsta varade tootlust.
Plaani vastased kardavad turumoonutusi ning rohkem võimalusi poliitiliseks sekkumiseks. Kaalul on ca 870 miljardi Rootsi krooni valitsemine puhverfondides, mis lähevad käiku siis, kui pensionimaksed maksutulusid ületavad.
Läinud aasta septembris olukorda analüüsima nimetatud töögrupp esitab oma aruande ja ettepanekud täna.
Rootsi päevalehes Dagens Nyheter täna avaldatud arvamusartiklis kirjutab töögrupi liige Mats Langersjö, et praegune süsteem on oma aja ära elanud. Paralleelsed struktuurid ning selgete reeglite ja koostöö puudumine fondide valitsemisel tähendavad lisakulusid ning väiksemat tootlust. Töögrupp teeb ettepaneku moodustada viie fondi asemel kolm – või alternatiivina üks – et paremini riske kontrollida ning valitsemiskuludes kokku hoida. Piirangud, mille järgi ühegi fondi investeeringud ei tohi ületada 2% Stockholmi börsi väärtusest, jäävad paika.
Agentuur Bloomberg vahendab kriitilisi hinnanguid pensionifondide liitmise plaanile.
"Kui tekiks vaid üks suur riiklik fond, tooks see Rootsi finantsturul kolossaalse võimu kontsentratsiooni," ütles Stockholmi ülikooli professor Assar Lindbeck. "Kui turul on selline üks tugev tegija, mis saab osta aktsiaid ja selle kaudu firmade tegevust mõjutada, ei suudaks poliitikud kiusatusele vastu panna ja hakkaksid sekkuma," märkis ta.
"Ma töötasin 1995-1996 finantsturgudel, kui oli vaid üks suur pensionifond ning mäletan, et see oli väga domineeriv," ütles Rootsi majandusuuringute instituudi juht Mats Dillen. "Leidsime, et nende strateegiavalikutel oli turule väga suur mõju."
Ka ametiühingud leiavad, et pensionifondide praegust süsteemi poleks vaja puutuda.
"Hea kui fonde on mitu ja riskid sel moel hajutatud," ütles Rootsi suurima ametiühingu LO ökonomist Torbjörn Hållö, lisades, et pensionifondid on investoritena tavaliselt ka aktiivsed ning pika perspektiiviga omanikud. "See oleks kahetsusväärne, kui liiga palju investeeritakse passiivsetesse indeksifondidesse."
Tänavu kevadel kritiseeris Rootsi valitsus pensionifonde, et need ei ole suutnud oma eesmärke täita. Vähemalt kolme fondi tegevus viimasel viiel aastal hinnati ebarahuldavaks. Väljamaksed pensionisüsteemist ületasid maksudest laekuvaid summasid 2011. aastal kolmandat aastat järjest, samas kui fondide aastatootlus oli keskmiselt 3,3%.
Rootsi oli esimene riik, mis võttis 1913. aastal vastu seaduse garanteeritud riiklikust pensionist. 2011. aastal muudeti pensionifondid iseseisvateks, üksteisest sõltumatuteks. Iga fondi hakati valitsema eraldi ja iga fond hakkas oma investeeringuid tegema ise.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
5
Viimased uudised
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele