Läbirääkimised õpetajate palga üle jäid ära

Seetõttu toimus läbirääkimiste asemel üldine arutelu, mille fookuses oli õpetajate palk ning hariduse üldine rahastamine.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo väljendas heameelt, et osapooled jõudsid ühe laua taha ning olid ühel nõul – õpetaja palga tõstmine on esmane prioriteet. Samas peab minister kahetsusväärseks, et omavalitsused ei andnud oma esindusorganisatsioonidele reaalseid õigusi läbirääkimistel osalemiseks, sest valdavale enamusele õpetajatest maksavad palka siiski kohalikud omavalitsused.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate palgaalammäärades kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate registreeritud ühenduste (õpetajate liit, haridustöötajate liit), üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude (maaomavalitsuste liit, linnade liit) ning valitsuse volitatud esindajad ning kui läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta, otsustab alammäärade suuruse valitsus.

Hariduskorralduse kaasajastamise üks peaeesmärk on tõsta järgmisest aastast õpetajate kõige madalam palgaalammäär vähemalt 700 euroni ning keskmine palk vähemalt 840 euroni, teatas haridus- ja teadusministeerium. Mullu oli õpetaja keskmine palk Eestis 793 eurot. Õpetaja palga osakaal on Eesti üldhariduskuludest 36% , kuid näiteks OECD riikides keskmiselt ca 60%.

Riik lähtub õpetaja tööajakorralduses põhimõttest, et õpetaja amet on tervik ning kõik tegevused peavad mahtuma nädalas 35 töötunni sisse. Õpetaja kõik tööülesanded peavad olema kirjas töölepingus, mahtuma tööaja sisse ning peegelduma ka sissetulekus. Täna lähtutakse õpetajale palga määramisel eelkõige klassi ees seistud tundidest, mis on ka üks õpetaja ülekoormatuse põhjus.

Autor: Haldusuudised.ee