Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius kinnitasid kolmapäeval ja neljapäeval Vilniuses oma toetust ettevalmistuste jätkamiseks Visaginase tuumajaama ehituseks.
Peaministrid toetavad Eesti Energia, UAB Visagino atomine elektrine, Latvenergo ja strateegilise investorina kaasatava Hitachi koostöö jätkamist kontsessioonilepingu allkirjastamiseks. Samuti kinnitasid peaministrid, et projekti elluviimiseks on vaja luua ühisettevõte.
Ansipi sõnul on Eesti energiajulgeolek suurem, kui meie energiaportfellis on tulevikus lisaks põlevkivi- ja taastuvenergeetikale veel alternatiive. Seega on tema sõnul Visaginase tuumajaama projekt Eestile jätkuvalt tähtis.
Samas pidas Ansip oluliseks, et projekti osapooled lahendavad eelnevalt kõik projekti riskidega seotud küsimused. "Eesti Energia võimalike investeerimisotsuste tingimuseks on projekti tasuvus ning tuumajaama rajamisega seonduvate riskide maandamine," sõnas ta. Edasisi samme kavandades tuleb arvestada ka Leedus 14. oktoobril toimuva rahvahääletuse tulemustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kohtumisel oli teemaks ka Rail Balticu raudteega seonduv. Peaministrid tunnustasid ühise töögrupi tehtud ettevalmistusi kolme Balti riiki läbiva kiirraudtee projekti rajamiseks ning otsustasid, et järgmisel aasta alguseks tuleb luua ühine ettevõte, mis asub Riias.
Ansip rõhutas kohtumisel, et oluline on jõuda ettevalmistustega valmis nii, et ehitustöödeks oleks võimalik kaasata ka Euroopa Liidu vahendeid. Selleks on vaja, et kõikides riikides on 2015. aasta lõpuks ettevalmistatavate tööde kvaliteet samal
tasemel.
Kohtumisel oli veel kõne all piiriülese digituru arendamisega seotud küsimused ning kaitsealane koostöö. Kohtumisel kinnitasid peaministrid, et piirkonna julgeoleku paremaks tagamiseks on oluline saavutada kaitsekulutuste tase 2% sisemajanduse kogutoodangust kõikides Balti riikides.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.