Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuest aastast väheneb taastuvenergia toetuste maht
Valitsus kinnitas täna elektrituruseaduse muudatused, millega kärvitakse uuest aastast taastuvenergia toetuste mahtu 18 protsenti.
Eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020 aastani kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.
Eelnõu kohaselt on toetatav elektrikogus sõltuv taastuvenergia eesmärgist ning toetused on seotud elektrienergia ja CO2 turuhinnaga. Uus skeem hõlmab juba rajatud või rajamisel olevaid taastuvelektri tootmisüksusi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab Eesti oluliseks taastuvatest allikatest elektri tootmist, kuid eelkõige tuleb silmas pidada inimeste huve. „Taastuvenergia toetuse vähendamine kajastub kindlasti elektriarvetel ja leevendab elektrihinna tõusu,“ lisas ta.
Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti. Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.
Viimastel aastatel tehtud investeeringute abil on jõudsalt kasvanud eriti biomassist toodetud elektrienergia osa, moodustades kõigist tootjatele välja makstud taastuvenergia toetustest käesoleva aasta teises kvartalis 76 protsenti.
Tänane taastuvelektri toetus on fikseeritud muutumatu määrana (53,7 €/MWh) võrdselt kõigile tootjatele, mida Elering maksab toetusena iga toodetud MW/h taastuvelektri eest lisaks tulule, mida tootja teenib elektrienergia müügi eest turule. Turuhinna tõustes võimaldab selline skeem põhjendamatult suurt tulukust, sest sõltumata turuhinnast on makstav toetus muutumatu.
Riigi makstavate toetuste abil saavutatav investeeritud kapitali tootlus, mis on suurem kui 10-12 protsenti, on vastuolus Euroopa Liidu riigiabi suunistega ning kvalifitseeritav kui keelatud riigiabi ehk ülekompenseerimine.
Lisaks praeguse toetusskeemi ebaproportsionaalsusele muutuvad taastuvelektri toetused järgmisest aastas täielikult avaneva elektrituru valguses riigiabiks. Toetusskeemile on vaja taotleda ka Euroopa Liidu luba.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
Viimased uudised
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Peamiste kodulaenuvõtjate arv vanuses 24-45 väheneb. Vaata, millal ja kui palju!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele