Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonnas toimus oktoobris elektri hinnalangus, kuigi kogu NPSi süsteemihind kerkis tarbimise suurenemise tõttu.
NPS Eesti ja Eesti-Läti piiril loodud ELE piirkonnas langesid hinnad oktoobris kuises võrdluses vastavalt viis ja kaks protsenti, 40,20 ja 42,13 euroni megavatt-tunni kohta. Leedus hinnapiirkonnas tõusis hind mõnekümne sendi võrra, 44,81 euroni.
Hindade üheks mõjutajaks oli asjaolu, et tänu Daugava jõe suurenenud voolule oli Läti elektrisüsteem väiksemas defitsiidis kui septembrikuus. Läti elektritoodang kattis oktoobris ka soojusjaama hooldustööde tõttu katkenud elektriimpordi Kaliningradist Leetu, teatas Elering.
NPSi süsteemihind kerkis oktoobris septembriga võrreldes 37%, 34,76 euroni megavatt-tunni kohta, kuna kasvanud nõudluse tingimustes ei olnud turul piisavalt hüdroenergiat, et hind oleks jätkuvalt püsinud eelnevate kuude madalal tasemel.
NPS Soome piirkonna hind – 38,57 eurot megavatt-tunni kohta – jäi ka oktoobris kõrgemaks süsteemihinnast, seda tingituna eelkõige pudelikaelast Soome ja Rootsi vahel, kus Fenno-Skan ühenduste piirangud kestavad järgmise aasta alguseni.
Eesti-Läti piiril asuva ja füüsilise elektriühenduse piiranguid arvestava NPS ELE ja NPS Eesti hinnapiirkonna vahel kasutati oktoobris turule antud ülekandevõimsusest ära keskmiselt 77%. 178 tunnil oli ülekandevõimsus kasutatud maksimaalsel koormusel.
Septembriga võrreldes ühenduse koorumus suurenes, kuna vähem oli neid tunde, mil elektri hind oli piirkondades võrdne. Eesti ja Soome vaheline ühendus EstLink 1 oli oktoobris 85% tundidest kasutusel elektri ülekandmiseks Soomest Eestisse. Sama suurel osal tundidest oli elektri hind Soomes ja Eestis sama.
Eesti ja ELE hinnapiirkonnas müüdi oktoobrikuus kokku 424 gigavatt-tundi elektrit, sellest 96% Eesti hinnapiirkonnas. ELE hinnapiirkonnas müük vähenes, moodustades 17 gigavatt-tundi. ELE piirkonna kaudu kauplevad Läti ja Leedu turuosalised Eestis, reaalset tarbimist ega tootmist selles virtuaalses piirkonnas ei toimu.
ELE piirkonna väike müügimaht näitab sealse piirkonna energiadefitsiiti ning samuti suurenenud Läti hüdroenergia eksporti kõrgema hinnaga Leedu hinnapiirkonda. Elektribörsi vahendusel toimunud import Leedust Eestisse vähenes eelmisel kuul septembriga võrreldes 53% ning moodustas kokku vaid 17 gigavatt-tundi.
Börsilt ostetud elektrienergia kogus kasvas Eesti ja ELE piirkonnas oktoobris eelneva kuuga võrreldes 8,5%, kokku 563 gigavatt-tunnini. Eesti hinnapiirkonnas osteti 235 gigavatt-tundi ning ELE piirkonnas kauplevate Läti ja Leedu turuosaliste nõudlus oli 328 gigavatt-tundi ehk oluliselt suurem eestisisesest nõudlusest.
Eesti turuosalised ostsid oktoobrikuus elektrienergiat kokku päev-ette ja päevasiseselt turult 238 gigavatt-tundi. Näitaja kasvas kuuga 11% ja moodustas 35% siseriiklikust elektritarbimisest, teatas Elering.
Soome hinnapiirkonnas langes oktoobris riskide maandamiseks kasutatava tuletisinstrumendi (CfD ehk Contract of Difference) turuhind ning 2013. aasta tulevikutehingute põhjal kujuneks elektrienergia hinnaks Soomes 43 eurot megavatt-tunni kohta.
See annab indikatsiooni ka elektri hinna võimaliku kujunemise kohta Eestis järgmisel aastal. Siinset hinda mõjutab lisaks Soome hinnale ka see, kas ja millises ulatuses tekivad pudelikaelad Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahelistel ühendustel.
Elektrienergia hinda mõjutava maagaasi hind püsis Eleringi hinnangul oktoobrikuus ligikaudu eelneva kuu tasemel – 37,71 eurot megavatt-tunni kohta.
Süsinikdioksiidi emissioonide hinnad tõusid oktoobrikuus taas septembrikuu alguse tasemele, liikudes kuu alguse 7,57 eurolt kuu lõpuks 8,25 eurole tonni kohta.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Pööraselt palju pinda enam ei lenda. Aga see ei ole veel kõik.
Uudised
  • 01.07.26, 08:00
Mida otsib lukskinnisvara ostja? Mis on in, mis on out?
Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal teab pealetulevat trendi.
Uudised
  • 26.06.26, 06:15
Rosenthal investeerimisest: Soome turg pakub huvitavaid võimalusi
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Sarikapärg on kohal.
Uudised
  • 29.06.26, 09:55
Galerii: Kaarsilla Kinnisvara sai Port Athena viimase maja sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Tallinna linn peaks nägema tagamaa ühistransporti ka omaenda liiklusprobleemi lahendusena, rõhutavad TalTechi teadlased. Pilt on illustreeriv.
Arvamused
  • 29.06.26, 10:08
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja võtab ettevõtte reformimist tõsiselt.
Uudised
  • 29.06.26, 09:39
Riigi Kinnisvara tugevdab end tehisintellekti lahendustega
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Uudised
  • 30.06.26, 06:30
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele