Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oktoobris langes elektri hind Eesti hinnapiirkonnas
Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonnas toimus oktoobris elektri hinnalangus, kuigi kogu NPSi süsteemihind kerkis tarbimise suurenemise tõttu.
NPS Eesti ja Eesti-Läti piiril loodud ELE piirkonnas langesid hinnad oktoobris kuises võrdluses vastavalt viis ja kaks protsenti, 40,20 ja 42,13 euroni megavatt-tunni kohta. Leedus hinnapiirkonnas tõusis hind mõnekümne sendi võrra, 44,81 euroni.
Hindade üheks mõjutajaks oli asjaolu, et tänu Daugava jõe suurenenud voolule oli Läti elektrisüsteem väiksemas defitsiidis kui septembrikuus. Läti elektritoodang kattis oktoobris ka soojusjaama hooldustööde tõttu katkenud elektriimpordi Kaliningradist Leetu, teatas Elering.
NPSi süsteemihind kerkis oktoobris septembriga võrreldes 37%, 34,76 euroni megavatt-tunni kohta, kuna kasvanud nõudluse tingimustes ei olnud turul piisavalt hüdroenergiat, et hind oleks jätkuvalt püsinud eelnevate kuude madalal tasemel.
NPS Soome piirkonna hind – 38,57 eurot megavatt-tunni kohta – jäi ka oktoobris kõrgemaks süsteemihinnast, seda tingituna eelkõige pudelikaelast Soome ja Rootsi vahel, kus Fenno-Skan ühenduste piirangud kestavad järgmise aasta alguseni.
Eesti-Läti piiril asuva ja füüsilise elektriühenduse piiranguid arvestava NPS ELE ja NPS Eesti hinnapiirkonna vahel kasutati oktoobris turule antud ülekandevõimsusest ära keskmiselt 77%. 178 tunnil oli ülekandevõimsus kasutatud maksimaalsel koormusel.
Septembriga võrreldes ühenduse koorumus suurenes, kuna vähem oli neid tunde, mil elektri hind oli piirkondades võrdne. Eesti ja Soome vaheline ühendus EstLink 1 oli oktoobris 85% tundidest kasutusel elektri ülekandmiseks Soomest Eestisse. Sama suurel osal tundidest oli elektri hind Soomes ja Eestis sama.
Eesti ja ELE hinnapiirkonnas müüdi oktoobrikuus kokku 424 gigavatt-tundi elektrit, sellest 96% Eesti hinnapiirkonnas. ELE hinnapiirkonnas müük vähenes, moodustades 17 gigavatt-tundi. ELE piirkonna kaudu kauplevad Läti ja Leedu turuosalised Eestis, reaalset tarbimist ega tootmist selles virtuaalses piirkonnas ei toimu.
ELE piirkonna väike müügimaht näitab sealse piirkonna energiadefitsiiti ning samuti suurenenud Läti hüdroenergia eksporti kõrgema hinnaga Leedu hinnapiirkonda. Elektribörsi vahendusel toimunud import Leedust Eestisse vähenes eelmisel kuul septembriga võrreldes 53% ning moodustas kokku vaid 17 gigavatt-tundi.
Börsilt ostetud elektrienergia kogus kasvas Eesti ja ELE piirkonnas oktoobris eelneva kuuga võrreldes 8,5%, kokku 563 gigavatt-tunnini. Eesti hinnapiirkonnas osteti 235 gigavatt-tundi ning ELE piirkonnas kauplevate Läti ja Leedu turuosaliste nõudlus oli 328 gigavatt-tundi ehk oluliselt suurem eestisisesest nõudlusest.
Eesti turuosalised ostsid oktoobrikuus elektrienergiat kokku päev-ette ja päevasiseselt turult 238 gigavatt-tundi. Näitaja kasvas kuuga 11% ja moodustas 35% siseriiklikust elektritarbimisest, teatas Elering.
Soome hinnapiirkonnas langes oktoobris riskide maandamiseks kasutatava tuletisinstrumendi (CfD ehk Contract of Difference) turuhind ning 2013. aasta tulevikutehingute põhjal kujuneks elektrienergia hinnaks Soomes 43 eurot megavatt-tunni kohta.
Hetkel kuum
See annab indikatsiooni ka elektri hinna võimaliku kujunemise kohta Eestis järgmisel aastal. Siinset hinda mõjutab lisaks Soome hinnale ka see, kas ja millises ulatuses tekivad pudelikaelad Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti vahelistel ühendustel.
Elektrienergia hinda mõjutava maagaasi hind püsis Eleringi hinnangul oktoobrikuus ligikaudu eelneva kuu tasemel – 37,71 eurot megavatt-tunni kohta.
Süsinikdioksiidi emissioonide hinnad tõusid oktoobrikuus taas septembrikuu alguse tasemele, liikudes kuu alguse 7,57 eurolt kuu lõpuks 8,25 eurole tonni kohta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele