Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot ja brutotunnipalk 5,21 eurot, teatab statistikaamet. 2011. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 8,1%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2011. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,3% ning mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,9%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aasta III kvartalis 1,9%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendat kvartalit järjest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine brutokuupalk tõusis 2011. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (14,4%) ning brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,9%). Tõusu põhjuseks oli madal palgatase eelmisel aastal.
Keskmine brutokuupalk langes 2011. aasta III kvartaliga võrreldes ainult veonduses ja laonduses (0,9%). Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel – kõige vähem haldus- ja abitegevustes (2,5%).Keskmine brutopalk oli juulis 861 eurot, augustis 842 eurot ja septembris 864 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid 3,8% rohkem kui 2011. aasta samal ajal.
2012. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1158 eurot ja tunnis 8,22 eurot. Võrreldes 2011. aasta III kvartaliga tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,7% ja tunnis 7,5%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis kõige enam muudes teenindavates tegevustes (14,3%) ning tunnis info ja side tegevusalal (16,4%).
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 2011. aasta III kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal (1,0%) ning keskmine tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem samal tegevusalal (0,9%).
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.