Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri võrgutasu Eestis kõrgem kui naabritel
Eestis on elektrienergia põhivõrgu ülekandetariifid tunduvalt kõrgemad kui lähinaabritel Lätis ja Soomes. Tänavu tõusis põhivõrgu tasu Eestis 9%, järgmise aasta oodatav tõus on 16%.
Euroopa riikide elektri põhivõrgu haldajaid ühendava organisatsiooni ENTSO andmetel oli sel aastal põhivõrgu keskmine ülekandetasu Eestis 9,5, Soomes 3,91, Lätis 5,6 ja Leedus 9,74 eurot megavatt-tunni kohta. ENTSO keskmine oli 7,23, vahendab ERRi uudisteportaal Aktuaalset kaamerat.
TTÜ energeetikateaduskonna professor Juhan Valtin ütles, et päris üks-ühele need hinnad võrreldavad ei ole. "Näiteks Soomes 110 kilovolti radiaalvõrgud on jaotusvõrkude omad, Eestis praktiliselt kõik 110 jaotusvõrgud on Eleringi omad, põhivõrgu omad," rääkis ta.
Teine asi, mis Eestis võrgutasu kalliks teeb, on hajaasustus. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et peamine elektritarbimine ei ole mitte suur tööstustarbimine, vaid kodutarbimine, mis tähendab, et transporditava energiaühiku kohta on vaja liini oluliselt rohkem.
Juhan Valtin lisas taas Soome näitel, et seal tarvitatakse elektrit ühe elaniku kohta tunduvalt rohkem ning seega tuleb ka ülekande hind odavam.
Võrgutasude kiire tõus sel ja järgmisel aastal on tingitud suurtest investeeringutest. "Estlink2, Kiisa avariielektrijaam ja Estlink1 väljaostmine, siis veel Tartu-Viljandi-Sindi liini 330 kilovolt liini ehitamine. Sealt tuleb see võrgutasu suurenemine," selgitas Veskimägi.
"Me saame 2014 need investeeringud tehtud ja 2015. aastast ei peaks enam sellist täiendavat survet tariifile oluliselt ka tekkima," lisas ta.
Et aga tariifitasud 2015. aastast alates langema võiksid hakata, Veskimägi lubada ei julge. "Aus on öelda seda, et suure tõenäosusega nad ei kahane, aga nad ka ei kasva. Et me sisuliselt tulevikus investeerime amortisatsiooni ulatuses," sõnas Veskimägi.
Dividende riik praegu Eleringist välja ei võta ja nii jääb see Veskimägi sõnul vähemalt 2015. aastani.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele