Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri võrgutasu Eestis kõrgem kui naabritel
Eestis on elektrienergia põhivõrgu ülekandetariifid tunduvalt kõrgemad kui lähinaabritel Lätis ja Soomes. Tänavu tõusis põhivõrgu tasu Eestis 9%, järgmise aasta oodatav tõus on 16%.
Euroopa riikide elektri põhivõrgu haldajaid ühendava organisatsiooni ENTSO andmetel oli sel aastal põhivõrgu keskmine ülekandetasu Eestis 9,5, Soomes 3,91, Lätis 5,6 ja Leedus 9,74 eurot megavatt-tunni kohta. ENTSO keskmine oli 7,23, vahendab ERRi uudisteportaal Aktuaalset kaamerat.
TTÜ energeetikateaduskonna professor Juhan Valtin ütles, et päris üks-ühele need hinnad võrreldavad ei ole. "Näiteks Soomes 110 kilovolti radiaalvõrgud on jaotusvõrkude omad, Eestis praktiliselt kõik 110 jaotusvõrgud on Eleringi omad, põhivõrgu omad," rääkis ta.
Teine asi, mis Eestis võrgutasu kalliks teeb, on hajaasustus. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis, et peamine elektritarbimine ei ole mitte suur tööstustarbimine, vaid kodutarbimine, mis tähendab, et transporditava energiaühiku kohta on vaja liini oluliselt rohkem.
Juhan Valtin lisas taas Soome näitel, et seal tarvitatakse elektrit ühe elaniku kohta tunduvalt rohkem ning seega tuleb ka ülekande hind odavam.
Võrgutasude kiire tõus sel ja järgmisel aastal on tingitud suurtest investeeringutest. "Estlink2, Kiisa avariielektrijaam ja Estlink1 väljaostmine, siis veel Tartu-Viljandi-Sindi liini 330 kilovolt liini ehitamine. Sealt tuleb see võrgutasu suurenemine," selgitas Veskimägi.
"Me saame 2014 need investeeringud tehtud ja 2015. aastast ei peaks enam sellist täiendavat survet tariifile oluliselt ka tekkima," lisas ta.
Et aga tariifitasud 2015. aastast alates langema võiksid hakata, Veskimägi lubada ei julge. "Aus on öelda seda, et suure tõenäosusega nad ei kahane, aga nad ka ei kasva. Et me sisuliselt tulevikus investeerime amortisatsiooni ulatuses," sõnas Veskimägi.
Dividende riik praegu Eleringist välja ei võta ja nii jääb see Veskimägi sõnul vähemalt 2015. aastani.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
2
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
4
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
5
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Viimased uudised
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele