Mis juhtub uuel aastal korteriturul?

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütli hinnangul on kinnisvaraturg 10-15% protsenti tõusuteel, ent kindlasti ei saa öelda, et tegemist on kinnisvaraturu tõusuga. "Märgata on buumile sarnast tegutsemist, aga tegemist ei ole kindlasti buumiga, vaid pigem kinnisvaraturg taastub," ütles ta.

Kõige populaarsemad kinnisvaratehingud on juba praegu 1-2 toalised korterid, hinnaga 35-60 tuhat eurot ja järgmisel aastal Rüütli hinnangul see trend jätkub.  Tallinnas paistab silma eriti Põhja-Tallinna linnaosa. " Selge vedur on Kalamaja, kuhu investeerivad kultuuri-, teatri- ja kunstiinimesed, kes lilleaeda ja Eesti-aegset arhitektuuri väärtustavad," ennustas ta.

Keskmise ruuduhinna veavad Rüütli sõnul üles uusarendused. "Alla kahe tuhande eurose ruuduhinnaga uusarendusi peaaegu ei näegi enam," ütles ta. Kesmine mediaanhind on aga tuhande euro ümbruses.

Tamme sõnul on juba 2012 aasta teine pool näidanud väikeinvestorite suurenenud huvi erinevate korterite vastu ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid ka näitkes Viljandis, kus üüritulu tootlikkust on kuni 10%.

Rüütli hinnangul soodustavad raha paigutamist kinnisvarasse pangadeposiidid, mis on praegu peaaegu et olematud, ning erakordselt madal kuue kuu euribor. Ka üllatab teda, et suurenenud on ilma panga toeta tehtavate tehingute arv: 30-40% tehingutest on tehtud ilma pangalaenuta. See viitab Rüütli sõnul otseselt sellele, et parema puudumisel on kinnisvarasse investeerima hakatud.

Inimesele, kes ootab investeeringuks õiget ostuhetke, soovitab Tamm teha see täna. "Üüritootlus on selgelt parem kui hoiused seda pakuvad. Samuti on kinnisvara stabiilne ja oma tulude jälgimiseks palju parem ja läbipaistvam investeerimisvõimalus. Kui keegi ostab kodu, siis kodu ostmine on pigem kohustus mitte investeering," ütles Tamm kokkuvõtvalt.

Aktiivseim turg on selgelt pealinnas

Maa-ameti andmetel on tänavu tehtud umbes 27 000 kinnisvara ostu-müügi tehingut. Aktiivseim kinnisvaraturg on selgelt pealinnas ja selle lähivaldades, enam kui 40% tehingutest sooritatakse just seal. Peale selle tehakse enim kinnisvaratehinguid veel Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas. Linnades tehakse enim tehinguid korteritega, maapiirkondades kinnisasjadega. 

 "Ka koguväärtuse protsent on sama perioodi tehingute osas Harju maakonnas selgelt suurim, kuna tehinguid tehakse kõrgemate hindadega. Kõigi ostu-müügitehingute koguväärtusest - umbes 1,25 miljardit eurot - moodustab Harju maakond koos Tallinnaga 64,6 protsenti," lisas maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens, kelle sõnul arvuliselt kõige enam tehakse tehinguid üldjuhul korteriomanditega. Esimesest kolmanda kvartalini tehti ca 44% kõigist ostu-müügitehingutest just eluruumidega, neile järgnesid hoonestamata maa kinnisasjade tehingud, ca 30%. Kõige vähem toimus ostu-müügitehinguid aga hoonestusõiguste ja korterihoonestusõigustega - kokku umbes 1%.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja kt Andres Jussi analüüsi põhjal on 2005. aastast kuni selle aastani olnud kõige kallimad hinnad 2007. aastal. Buumile järgnenud majanduslanguse ajal hinnad langesid ja jõudsid kõige madalamale tasemele 2009. aastal. Tallinnas ja Tartus on hinnad aga siiski kõrgemaks jäänud kui aastal 2005. Maa-ameti analüüsis asukoha mõjust kinnisvarale selgus, et viimase paari aastaga on hinnad mõnikümmend protsenti tõusnud.

Autor: Haldusuudised.ee