Meest sõnast - täna pärastlõunal esitas Häkämies juba taotluse oma palka 5% võrra kärpida, vahendas Soome MTV3. Koos varem kasutamata jäetud palgatõusuga on kärbe 7%.
EK hoiatas juba läinud aastal, et palganõudmistes tuleb praegusel ajal olla ülimalt mõõdukas.
Ilpo Kokkila sõnul tahab EK võimalikku palkade kärpimist tööturu teiste osapooltega arutada. Palgakärbete puhul oleks positiivne Soome konkurentsivõime paranemine, samas kärbiks see ajutiselt kohaliku turu ostujõudu. Reaalsetest kärbetest on aga veel vara rääkida. Ning 20% kärbe tundub Kokkilale liiga äkiline.
„Päris India tasandile ei kannata laskuda,“ ütles hetkel ise Indias viibiv Kokkila.
Ka Soome suurima liikmeskonnaga ettevõtlusorganisatsiooni Suomen Yrittäjät juht Jussi Järventaus möönab, et juhid peavad ise eeskuju näitama, kui mingeid hüvesid tuleb koomale tõmmata, kuid mingit üldist palkade alandamise kampaaniat ta ei toeta. Taolistes kärbetes võiks kokku leppida konkreetsete firmade tasandil, kui see on alternatiiv koondamistele või sundpuhkusele saatmisele.
Soome Ilta-Sanomat reastas täna 2011. a maksutulude info põhjal suurima palgaga firmajuhid, rehkendades ühtlasi välja, palju nende palgad eelnenud aastaga võrreldes kerkisid. Suurima palgatõusu sai lehe andmeil Stora Enso juht Jouko Karvinen, kelle tulud kasvasid 132% ligi kolmele miljonile eurole.
Kõige suuremat palka teenib nende andmete põhjal Matti Alahuhta liftitootja Kone juhtkonnast – aastas 4,2 miljonit eurot. Palgatõus eelnenud aastaga võrreldes oli aga kõigest 4%. UPMi tegevjuhi Jussi Pesoneni palk kasvas ca 16% 3,4 miljonile eurole. Nokian Renkaat juhi Kim Grani palk kerkis aga juba ligi 50% 2,9 miljonile eurole ja Forumi Tapio Kuula palk 47% 2,2 miljonile eurole. Ka Kesko Matti Halmesmäki ja Fazeri Karsten Slotte said tubli palgatõusu - mõlema palk kerkis ligi 45% 1,2 miljonile eurole, kirjutas leht.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.