Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: maksupoliitikaga ei võitle elektrihinna vastu
Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu ees arupärimisele vastates, et maksupoliitikaga ei ole võimalik tulemuslikult võidelda elektri ega muu energia kallinemise vastu.
Ansipi sõnul ei oleks elektriaktsiisi alandamisest suurt abi neile, kes seda kõige rohkem vajavad, sest elektri tarbimine on suurem just jõukamates leibkondades.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed tegid oma arupärimises taaskord ettepaneku, et elektriaktsiisi määra võiks alandada 1 euroni, mis on Euroopa Liidus kehtestatud alammäär. Sellega väheneks tarbija kulu elektrihinnale 4,6%. Praegu plaanitav taastuvenergiatoetuste kärpimine piirab kulusid 1,6% võrra. Peaminister teatas, et aktsiisi langetamine ei avalda sugugi nii suurt mõju.
„Statistikaameti uuringute kohaselt kulutavad pered, kes ei kasuta elektrit otseselt kütteks, elektrile 2,8% pere eelarvest. Küttepaketti kasutab Eesti Energia andmetel 5,5% tarbijatest. Kehtiv aktsiis moodustab kodutarbija elektrienergia hinnast umbes 4%. Seega võib aktsiisi osakaalu elektrienergia lõpphinnas pidada väga väikeseks,“ kõneles Ansip. Peaministri hinnangul saaksid leibkonnad tänu aktsiisi langetamisele aastas keskmiselt kokku hoida vaid 2-3 eurot.
Samuti märkis Ansip, et kulu elektrihinnale on arvestatud toimetulekutoetusse ning täiendav maksusoodustus oleks ebaefektiivne.
„Eesti on seni järginud põhimõtet, et eri seadustega ei nähta ette vähekindlustatud tarbijatele eritariife, vaid nende toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekande seaduse kaudu. Oleme regulatsiooni koostamisel soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise,“ tähendas Ansip.
Küsimuse peale, miks on Eestis väga kõrged võrgutasud, näiteks ligi kolm korda suuremad kui Soomes, vastas peaminister, et põhjusi on mitmeid. Tema sõnul on põhiargument, et aastakümnete jooksul on tegemata jäänud olulised investeeringud, mida praegu tehakse, et tagada tarnekindlus.
„Praegu me teame, et käib Estlinki teise kaabli ehitus, mis ei ole odav, aga mis tarnekindluse seisukohast on Eesti jaoks ülioluline. Taolisi investeeringuid on praegu Eesti ülekandevõrkudes tehtud väga palju ja need ei ole olnud kuidagimoodi liigsed investeeringud,“ märkis Ansip.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 14. mail ettevõtte esimese võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on 3 miljonit eurot. Ülemärkimise korral võib emissiooni mahtu suurendada kuni 5 miljoni euroni. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 4. juuni 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 11% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 27. mail.
Enimloetud
3
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
4
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Viimased uudised
5 olulist punkti, mida järgida
Hetkel kuum
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele