• 14.01.13, 20:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ansip: maksupoliitikaga ei võitle elektrihinna vastu

Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu ees arupärimisele vastates, et maksupoliitikaga ei ole võimalik tulemuslikult võidelda elektri ega muu energia kallinemise vastu.
Ansipi sõnul ei oleks elektriaktsiisi alandamisest suurt abi neile, kes seda kõige rohkem vajavad, sest elektri tarbimine on suurem just jõukamates leibkondades.
Keskerakonna fraktsiooni liikmed tegid oma arupärimises taaskord ettepaneku, et elektriaktsiisi määra võiks alandada 1 euroni, mis on Euroopa Liidus kehtestatud alammäär. Sellega väheneks tarbija kulu elektrihinnale 4,6%. Praegu plaanitav taastuvenergiatoetuste kärpimine piirab kulusid 1,6% võrra. Peaminister teatas, et aktsiisi langetamine ei avalda sugugi nii suurt mõju.
„Statistikaameti uuringute kohaselt kulutavad pered, kes ei kasuta elektrit otseselt kütteks, elektrile 2,8% pere eelarvest. Küttepaketti kasutab Eesti Energia andmetel 5,5% tarbijatest. Kehtiv aktsiis moodustab kodutarbija elektrienergia hinnast umbes 4%. Seega võib aktsiisi osakaalu elektrienergia lõpphinnas pidada väga väikeseks,“ kõneles Ansip. Peaministri hinnangul saaksid leibkonnad tänu aktsiisi langetamisele aastas keskmiselt kokku hoida vaid 2-3 eurot.
Samuti märkis Ansip, et kulu elektrihinnale on arvestatud toimetulekutoetusse ning täiendav maksusoodustus oleks ebaefektiivne.
„Eesti on seni järginud põhimõtet, et eri seadustega ei nähta ette vähekindlustatud tarbijatele eritariife, vaid nende toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekande seaduse kaudu. Oleme regulatsiooni koostamisel soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise,“ tähendas Ansip.
Küsimuse peale, miks on Eestis väga kõrged võrgutasud, näiteks ligi kolm korda suuremad kui Soomes, vastas peaminister, et põhjusi on mitmeid. Tema sõnul on põhiargument, et aastakümnete jooksul on tegemata jäänud olulised investeeringud, mida praegu tehakse, et tagada tarnekindlus.
„Praegu me teame, et käib Estlinki teise kaabli ehitus, mis ei ole odav, aga mis tarnekindluse seisukohast on Eesti jaoks ülioluline. Taolisi investeeringuid on praegu Eesti ülekandevõrkudes tehtud väga palju ja need ei ole olnud kuidagimoodi liigsed investeeringud,“ märkis Ansip.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.05.25, 16:01
Everaus Kinnisvara AS pakub investoritele 11% tootlusega võlakirju
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 14. mail ettevõtte esimese võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on 3 miljonit eurot. Ülemärkimise korral võib emissiooni mahtu suurendada kuni 5 miljoni euroni. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 4. juuni 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 11% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 27. mail.

Hetkel kuum

Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar on kriitiline pealinna planeeringute menetlemise võimekuse osas.
Suur lugu
  • 14.05.25, 06:30
Arendajate seas käib terade eraldamine sõkaldest
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas (Foto: Luminor).
Uudised
  • 12.05.25, 06:45
Eestlaste huvi Hispaania kinnisvara vastu on jahtunud. Pildile on kerkimas uus riik
ELUM Kinnisvara partner ja juhatuse liige Kristi Djomin on olukorra suhtes kiretult asjalik.
Uudised
  • 09.05.25, 06:45
Elukondlik üüriäri on vaid visionääridele ja vapratele
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Meie tiimil on olemas oskused ja kogemus terviklike piirkondade arendamiseks, kinnitab Arco Vara juht Kristina Mustonen taamal laiuva kroonijuveeli taustal.
Uudised
  • 12.05.25, 10:25
Arco Vara ostis Lutheri kvartali ära - vaata, mis sinna tuleb
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Uuendusprojekt järgib väliselt paljuski hoone algset ilmet (Visuaal: BOA Arhitektid; arhitektid: Anto Savi, Margus Soonets, Arvi Hiir).
Uudised
  • 09.05.25, 10:44
LHV pensionifonid pidas Marati maja sarikapidu
Vaata galeriid!
Ehitustanner. Kõrgeimast hoonest, 8-korruselisest peamajast peaksid külastajatele avanema uhked vaated Peipsi järvele.
Uudised
  • 09.05.25, 10:02
Ida-Virumaa 36-miljoniline spaahotell sai sarikate alla
GALERII: vaata, mis kõik sinna tuleb
Sisekujundusekspert: kui äri kasvab, peavad ka ruumid ajaga kaasas käima
  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.25, 16:17
Sisekujundusekspert: kui äri kasvab, peavad ka ruumid ajaga kaasas käima

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele