14.01.13, 20:03

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ansip: maksupoliitikaga ei võitle elektrihinna vastu

Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogu ees arupärimisele vastates, et maksupoliitikaga ei ole võimalik tulemuslikult võidelda elektri ega muu energia kallinemise vastu.

Ansipi sõnul ei oleks elektriaktsiisi alandamisest suurt abi neile, kes seda kõige rohkem vajavad, sest elektri tarbimine on suurem just jõukamates leibkondades.

Keskerakonna fraktsiooni liikmed tegid oma arupärimises taaskord ettepaneku, et elektriaktsiisi määra võiks alandada 1 euroni, mis on Euroopa Liidus kehtestatud alammäär. Sellega väheneks tarbija kulu elektrihinnale 4,6%. Praegu plaanitav taastuvenergiatoetuste kärpimine piirab kulusid 1,6% võrra. Peaminister teatas, et aktsiisi langetamine ei avalda sugugi nii suurt mõju.

„Statistikaameti uuringute kohaselt kulutavad pered, kes ei kasuta elektrit otseselt kütteks, elektrile 2,8% pere eelarvest. Küttepaketti kasutab Eesti Energia andmetel 5,5% tarbijatest. Kehtiv aktsiis moodustab kodutarbija elektrienergia hinnast umbes 4%. Seega võib aktsiisi osakaalu elektrienergia lõpphinnas pidada väga väikeseks,“ kõneles Ansip. Peaministri hinnangul saaksid leibkonnad tänu aktsiisi langetamisele aastas keskmiselt kokku hoida vaid 2-3 eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti märkis Ansip, et kulu elektrihinnale on arvestatud toimetulekutoetusse ning täiendav maksusoodustus oleks ebaefektiivne.

„Eesti on seni järginud põhimõtet, et eri seadustega ei nähta ette vähekindlustatud tarbijatele eritariife, vaid nende toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekande seaduse kaudu. Oleme regulatsiooni koostamisel soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise,“ tähendas Ansip.

Küsimuse peale, miks on Eestis väga kõrged võrgutasud, näiteks ligi kolm korda suuremad kui Soomes, vastas peaminister, et põhjusi on mitmeid. Tema sõnul on põhiargument, et aastakümnete jooksul on tegemata jäänud olulised investeeringud, mida praegu tehakse, et tagada tarnekindlus.

„Praegu me teame, et käib Estlinki teise kaabli ehitus, mis ei ole odav, aga mis tarnekindluse seisukohast on Eesti jaoks ülioluline. Taolisi investeeringuid on praegu Eesti ülekandevõrkudes tehtud väga palju ja need ei ole olnud kuidagimoodi liigsed investeeringud,“ märkis Ansip.

Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

Sisuturundus

13.10.25, 11:56

Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud

Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.