24. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valk: Eesti arhitekt tehku koostööd välismaa kolleegidega

Arhitektide liidu poolt aasta nooreks arhitektiks valitud Veronika Valk leiab, et kohalike ehitusmahtude vähenemise valguses tuleks Eesti arhitektidel õppida tegema koostööd välismaiste kolleegidega.

Iseenda konkurentideks peab ta arhitekte näiteks USAst, Austraaliast ja Euroopast, mitte niivõrd Eestist. Aga konkurendid võivad ühel hetkel olla ka koostööpartnerid, märgib Valk.

Kui oluline on Teie jaoks Noore Arhitekti konkurss?

See on kõige olulisem ja noore arhitekti loomingut kokkuvõttev võistlus, mis Eestis on. See pole ühe objekti baasil toimuv konkurss, vaid siin vaadatakse noore arhitekti kogu loomingut tervikuna. See on kõige olulisem, mida minusugune noor professionaal saab Eestis ihaldada.

Kui üllatav oli Teie jaoks võit?

Väga suur üllatus, sest selle väärika preemia seekordsed nominendid on kõik Eesti parimad, igaüks oma unikaalsel moel.

Kui tihti noorem ja vanem põlvkond arhitekte igapäevaselt kokku puutub?

Kohaks, kus need pooled omavael kohtuvad on kindlasti Kunstiakadeemia. Seal annab üks põlvkond teisele teadmisi edasi. Ja see, et väike n-ö vastuhakk on igas põlvkonnas, on normaalne ja ootuspärane, sest kui seda poleks ja uus põlvkond on rahul sellega, mis on tehtud, siis ei oleks ka arengut. Soov teha veel paremini on igati tervitatav.

Mis on praegune kõige suurem takistus arhitektuuri turul sektori arendamisel?

Eestis ilmselt ikka see, et ehitusmahud on väiksed, turg on väike. Euroopas - loomulikult eranditega - üleüldine konventsionaalsus, mis takistab sisulist innovatsiooni ja mis vajaks pikemat lahtiseletamist. Aasia ehitusbuumiga riikides võib-olla liigne kiirustamine ja ajanappus, et projekteerimise käigus kõike detailsemalt läbi mõelda.

Arhitektid on öelnud, et seoses ehitusmahtude kahanemisega on kokku kuivamas ka arhitektide ja projekteerijate turg. Millised on päästerõngad?

Tuleb muuta riigihangete läbiviimise korda. Jaak Huimerind tegi sel teemal väga sisulise ja tõsise ettekande arhitektide liidu üldkogul. Tema kõne läbiv moto oli: "Talendid, ärge tulge koju tagasi!" vastusena kampaaniale "Talendid koju", sest olukord on ühiskondlike hoonete ehitusel riigihangete korralduses sedavõrd masendav. Ometi on just ühiskondlikud hooned need objektid, mis vajavad meie parimate arhitektide kätt ja vastavaid eelarveid ideede teostamiseks.

Kui suur lõhe on riigi ja eratellija nõudmistes konkurssidel?

Siin tuleb vaadata igat objekti eraldi. Riigihangetel on asjad tõepoolest sellised, et alampakkumiste süsteem ei tule riigile kindlasti kasuks. Samas ei ole välistatud, et eraklient on puhtalt kommertslike huvidega, ja huvitatud ehitama võimalikult suures mahus. Siin ei välista üks teist. Mõlemal juhul on olemas head ja halba versiooni. On teistsugust praktikat, kui riigi tellimustega on kaasnenud ideevõistlus, siis on tulemus parem.

Kas näete võimalusi luua Eestis konkurentsivõime tõstmiseks arhitektuuribüroode konsortsiumide loomist, et konkureerida välisturgudel?

Võib-olla ei pea isegi Eestis sees suuremaid konsortsiume looma, vaid leidma võimalusi teiste riikide arhitektidega koopereerumiseks, kui rääkida mõttest kombata välisturge. Mistahes teise riigi turu reeglid on Eesti omadest erinevad ja neid tuleb tunda, et läbi lüüa.

Aga kui koostöövalmid on arhitektid üksteise konkurentidena?

Minu konkurendid pole Eestis, vaid näiteks USAs, Belgias, Hollandis, Portugalis, Austraalias ja mujal. Nad on kõik seni olnud üsna koostöövalmid, kui on, mille nimel üheskoos tegutseda. Reeglina on selliseks motivaatoriks mõni konkreetne võistlus, tellimus, rahvusvaheline kuraatorinäitus või muu laiemat kandepinda omav üritus, kus on mõistlik ja lõbus mõtteid vahetada ja teineteiselt õppida.

Kui oluliseks on saanud turunduse roll arhitektuuris?

Kindlasti on muutunud turundus üha olulisemaks. See on juhtmõtteks üsna kopsakal moel olnud arhitektuurikeskusele, kes on loonud tegusamate ja edumeelsemate, avangardsemate arhitektide klubi AKU, kellel on oma kataloog. Arhitektuurikeskus on võtnud nende arhitektide loomingu tutvustamise eestvedamise enda kanda.

Kui vaadata halli argipäeva, siis kas ehitaja ja arhitektide suhtlemisse on konfliktid sisse kirjutatud?

Tegelikult iga objektiga on lugu erinev. On kurioosseid ja skandaalseid näiteid ja eks me otsi seda konstruktiivset ja avatud arutelu kogu aeg. Arenguruumi on kindlasti palju ja see vajab pidevat tööd.

Järgmisel nädalal kuulutab Eesti Projektbüroode Liit esmakordselt välja aasta ehitusprojekti. Missugune projekt on Teie arvates selle tiitli vääriline?

Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Arhitektuuri pool on tehtud nii hästi, kui on võimalik meil Eestis teha. Siin on näha mitme osapoole koostööd. Näha, et ka ehitaja on kõige paremate soovidega ja kokku on sattunud motiveeritud seltskond. Samas ei olnud ka väga kitsaid eelarvelisi piire.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474