15. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Self-cleaning-kontseptsioon võimaldab pakkujal tõendada, et ta on paranenud ning tuleb hankesse ennistada või jätta sellest kõrvaldamata.

Härgineni sõnul on hankest välja jätmise idee hea, murelikult teeb ainult praktiline külg. Ohukohaks võib hankija jaoks olla sätte rakendamisel kõrvaldamise piisav põhjendamine. „Hankija peab suutma tõendada, et eelmise hankelepingu täitmise vead olid tõepoolest pakkujast tingitud ning märkimisväärsed või pidevad. Pakkujale omakorda võib sama reegel kartust põhjustada, et hankija võimalust kuritarvitab. Samas võib lepingu edukat täitmist takistada hoopis hanke halb planeerimine, ebapädev tehniline kirjeldus või lihtsalt hankijapoolne viivitus ja lubamatu oleks nende põhjuste alusel negatiivse otsuse kohaldamine pakkujale,“ kirjeldas Härginen erinevaid vaatekohti.

Härgineni arvates võiks abiks olla kohustus, kus tööde eest vastutajad detailselt käsitleks ja fikseeriks hankelepingu täitmise probleeme. Rikkumise tuvastamisel tuleb kasuks valdkonna heade tavade tundmine.

Praegune kehtiv direktiiv näeb ette neli kõrvaldamise kohustuslikku alust, mille esinemisel pakkuja jätkamine hankemenetluses on välistatud.

• rahapesu

• kelmus

• korruptsioon

• osalemine kuritegelikus organisatsioonis

Härgineni sõnul on tagasiennistamise võimaluse self-cleaning-kontseptsioon tulnud eelnõusse Saksa, Austria ja Itaalia kohtupraktikast. „Kui pakkuja suudab hankemenetluse raames tõendada, et ta on oma usaldusväärsuse taastanud, tuleb ta menetlusse tagasi võtta. Seda nii kohustuslike kui ka valikuliste kõrvaldamise aluste esinemise korral,“ ütles Härginen. „Selline lähenemispunkt riigihangetel suurendab kindlasti paindlikkust ja tihendab konkurentsi. Eriti majandussurutise olukorras, kus pakkujatel võib olla raskusi näiteks õigeaegse maksude maksmisega.“

Härgineni sõnul, teades Eesti riigihankemaastikku, on self-cleaningu rakendamine praktikasse kriitiline. „Sisuliselt eeldatakse hindajatelt suutlikkust hinnata ettevõtjate sisemisi muudatusi, samuti toimepandud süüteo raskust, mõjusid ja korduvuse tõenäosust. Küsitav on kuidas riigihanke käigus suudetakse uurimisorganite, konkurentsiameti, maksuameti ja kohtute tööga sarnaseid toiminguid teha ja otsuseid langetada,“ selgitas Härginen. „Vajadusel peab hankija oma otsuseid kohtus kaitsma. On ilmne, et kirjeldatud tegevus jääb riigihankemenetlusest üsna kaugele, osutudes nii avaliku sektori hankijatele, vaidluskomisjonile kui ka kohtutele tõsiseks proovikiviks.“

Autor: Kadri Härginen