Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elari Udam teeb RKAS suurhanke osadeks
Rääkige palun lähemalt planeeritavast suurhankest.
Riigi Kinnisvara juhatuse liige Elari Udam (EU): Oleme koondanud nimekirja suure hulga objekte meie haldamisalas, et teha põhjalikud ja kvaliteetsed hanked nii tehnohooldus- kui heakorrateenustele. Mahud on päris suured, 218 objekti ja tahame teha kuni 6 aastased lepingud. Sellise sisuga, et muutuvas majanduskeskkonnas oleks pooltel kahe aasta pärast võimalik üle vaadata, kas majanduskeskkond võimaldab lepingut jätkata. Ühelt poolt saame hinnata, kuidas oleme tööde kvaliteediga rahul, teiselt poolt saab töö teostaja analüüsida, kas selliste hindadega on võimalik kvaliteetset teenus pakkuda. Nii on võimalus lepingust kahe aastaste tsüklitena välja minna. Meie anname optsiooni kuue aastaste lepingutena, nii heakorrale- kui tehnohooldusele. Mahud on päris suured, üle 200 objekti üle Eesti, hõlmates 300000 – 400000 ruutmeetrit.
Mis on hanke planeeritavaks maksumuseks?
EU: Mõte ongi selles, et see pole üks hange. Tahame võimaldada ka väiksematel ettevõtetel tulla hankes osalema. 8 erinevat hanget, nii heakorrale kui tehnohooldusele. Kogusumma heakorrale, kui räägime tavamõistes koristusteenusest, siis suurusjärk on 26 miljonit eurot. Tehnohoolduse heakorrahangete summa jääb veidi väiksemaks, 15 miljonit eurot. See on töödemahult väiksem, mitte küll ruutmeetrite arvu poolest.
Millal hanke välja kuulutate?
EU: Tahame tulla veel jaanuaris hanketeatega välja ja lepingud peavad olema sõlmitud 1. juuliks 2014. Hanke ja pakkumise tegemiseks polegi nii palju vaja aega, selleks läheb orienteeruvalt aega kuni kaks kuud. Eks ülejäänud aeg ongi nii võitjatele ettevalmistumise aeg kui vaidlustuste aeg. Objektid ei ole täna teenuseta.
Mis valikute järgi said hankeobjektid nimekirja?
EU: See oli väga lihtne. Vaatasime, mis seisus meil olemasolevad lepingud on ja jagasime ära regioonide järgi, et oleks võimalik neid teenuseid osutada. Näiteks Tallinna piirkonna jagasime kaheks-, Lõuna piirkonna kolmeks- ja Lääne piirkonna kaheks osaks. Jälgisime, et mahud ei läheks piirkonniti väga suureks. Muidu ei ole konkurentsi pakkujate seast ja ei tule piisavalt ettevõtteid. Meie soov on saada palju erinevaid pakkumisi.
Keda ootate hankes osalema?
EU: Oleme ära defineerinud kes võiksid need firmad olla. Kindlasti on märksõnadeks usaldusväärsus ja hea maine nagu riigihangetel ikka. Ootame professionaalseid teenusepakkujaid, samas ka julgeid väiksemaid ettevõtteid, kelle kasv on olnud stabiilne, kes soovivad suuremat sammu teha.
Uues riigihangete direktiivis on alapakkumiste tuvastamise kohustus. Kui palju see teema Riigi Kinnisvara puudutab?
Hetkel kuum
EU: Alapakkumisi tuvastada polegi nii lihtne. Oleme teinud mitmeid parandusettepanekuid olemasoleva seaduse muutmiseks. Üks alapakkumise takistamise meede oleks täiendava garantiinõude küsimine. Summa suurus oleks odava pakkumise ja järgmise eeldatava pakkumise summa vahe. See on kunagi kehtinud ja toimis väga hästi, kui seda nõudsime. Reaalselt alapakkumise teinud ettevõte ei ole meile sellist garantiid toonud, lihtsalt loobuti sellisest pakkumisest. Nii oleme takistanud ettevõtteid sullerdamast. Usume pankade antud garantiikirja, et turul ebaausatele neid välja ei anta.
Kui palju aitab teid sama direktiivi muudatus, mis lubab hankest kõrvaldada need pakkujad, kes varasemalt pole suutnud kvaliteetset tööd teha?
EU: Eks nende kõrvaldamist oleme püüdnud varasemalt ka teha aga isegi läbi kohtu on seda väga keerukas ajada. Luuakse uued firmad ja samad inimesed ajavad sama tegevust edasi. Meil on olnud juhtumeid, kus oleme ennetähtaegselt lõpetanud ebarahuldavalt teostatud lepingud ja teinud uue hanke samale objektile. Pakkumist tuleb aga tegema see sama firma ja meil pole seadusest tulenevalt õigust teda hankest eemaldada – see on absurdne.
Seotud lood
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja üheksa riigihanget heakorrateenuse tellimiseks ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele hoonetele. Konkurssidega otsitakse 218-le objektile üle riigi lepingupartnereid heakorrateenuse osutamiseks.
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele