Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuna igavad betoonkarbid enam ei müü, otsivad arendajad uusi lahendusi- madalates majades lift, lisainvesteeringud energiasäästu ning isegi lasteaedade ehitamine on näited, mille kaudu on hakatud näitama tulevastele arendajatele suunda, kirjutas ehitusuudised.ee.
"Ehkki hetkel on turul uute korterite põud, püüavad kinnisvaraarendajad siiski üksteist üle trumbata, otsides kliendile ka sisuliselt vajalikke lahendusi ning luues nii endale konkurentsieelist," ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
„Näiteks Kasekodu elurajoonis Laagri külje all on kolmekordsetes majades lift, mis muudab eakamate elanike ning väikelaste vanemate liikumise oluliselt lihtsamaks; eriti päevakajaliseks on muutunud energiasääst, kuhu proovib investeerida juba pea iga arendaja, kes just luksusvara välja ei ehita ning kelle sihtgruppi igakuised kommunaalkulud väga ei huvita,“ sõnas Sooman.
„Lisasoojustus, soojapidavamad aknapaketid, soojustagastusega sundventilatsioon on mõned näited, kuhu kortermajade arendajad investeerivad,“ loetles Sooman.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Esimesed arendajad aga on valmis oma elurajooni külje alla lausa lasteaia rajama- sellised läbirääkimised on alanud Rae vallas Uuesalu elurajooni arendaja ning kohaliku omavalitsuse vahel,“ lisas ta. „See on turule väga arvestatav sõnum,“ hindas ta.
Millised on kinnisvara arendajate värsked ideed, tule kuula 20. veebruaril toimuval Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 2014.VAATA KAVAja registreeru konverentsile.
Merkol Tartul valmisid kõrge B-klassi energiamärgisega kortermajad. Tartu vallas on B-klass vaid ühel hoonel, ent ettevõte tahab selle edaspidi muuta uute korteriarenduste puhul standardiks.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.