Autor: Juuli Laanemets • 10. märts 2014

Eesti Energia vähendas viie aastaga väävliheitmeid 65%

Eesti Energia vähendas Narva põlevkivielektrijaamade väävliheitmeid viie aastaga 65 protsenti. Kaasajastatud energiaseadmed vastavad nii tänastele keskkonnanõuetele kui ka 2016. aastast karmistuvale korrale. Viimase aastaga vähendati väävliheitmeid 20 protsendi võrra.

Emissiooni mahu langetamisel mängisid olulist rolli tehnoloogilised uuendused Narva elektrijaamade suitsugaase puhastavates filtrites ja kateldes. Ettevõte paigaldas Narva elektrijaamadesse 2012. aastal innovaatilised väävlipuhastusseadmed, mis vähendavad väävliheitmeid ja võimaldavad säilitada elektrijaamade tootmisvõimekuse. 2013. aasta alguses võeti kasutusele ka lubja doseerimissüsteem, mis täiustab vääveldioksiidi sidumisprotsessi, parandab reaktoris ringleva tuha kvaliteeti ning pidurdab seadme võimalikke korrosiooniprotsesse.

„Eelmise aasta tootmistulemused ja väävliemissiooni mahud näitavad, et tehnoloogia uuendamiseks tehtud pingutused on vilja kandnud. Kasvatasime 2013. aastal elektrimüüki 13% võrra 11 teravatt-tunnini, kuid elektrijaamade väävliheitmed olid samas aegade madalaimad,“ ütles Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.

Õhuheitmete vähenemist on oluliselt mõjutanud ka osade tolmpõletuskatelde väljavahetamine uudsemate keevkihtkatelde vastu. Tolmpõletus on olnud seni energeetikas kõige levinum põletusviis, mille juures on keskkonnanõuete täitmiseks vajalik täiendav väävli- ja lämmastikuheitmete püüdmine. Kaasaegsemal ja keskkonnasõbralikumal keevkihttehnoloogial töötab täna kaks Eesti Energia energiaplokki – üks Eesti ja teine Balti elektrijaamas. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama just keevkihttehnoloogiat.

„Emissioonide püüdmise kõrval aitab esmase lahendusena väävliheitmeid vähendada killustiku lisamine kütusena kasutatava põlevkivi hulka. Killustikus sisalduv lubi aitab väävlit siduda. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad ja põlemiskeskkond ühtlasem ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ilma täiendavate meetmeteta, mille tõttu vääveldioksiidi heitmed on praktiliselt nulli lähedased,“ selgitas Meriste aasta-aastalt toimunud väävliheitmete vähenemise meetodeid.

Pärast viis aastat kestnud uurimis- ja katsetöid võeti unikaalsed, spetsiaalselt Narva elektrijaamadele loodud väävlipüügiseadmed täismahus kasutusse 2012. aastal.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806