Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia vähendas viie aastaga väävliheitmeid 65%
Emissiooni mahu langetamisel mängisid olulist rolli tehnoloogilised uuendused Narva elektrijaamade suitsugaase puhastavates filtrites ja kateldes. Ettevõte paigaldas Narva elektrijaamadesse 2012. aastal innovaatilised väävlipuhastusseadmed, mis vähendavad väävliheitmeid ja võimaldavad säilitada elektrijaamade tootmisvõimekuse. 2013. aasta alguses võeti kasutusele ka lubja doseerimissüsteem, mis täiustab vääveldioksiidi sidumisprotsessi, parandab reaktoris ringleva tuha kvaliteeti ning pidurdab seadme võimalikke korrosiooniprotsesse.
„Eelmise aasta tootmistulemused ja väävliemissiooni mahud näitavad, et tehnoloogia uuendamiseks tehtud pingutused on vilja kandnud. Kasvatasime 2013. aastal elektrimüüki 13% võrra 11 teravatt-tunnini, kuid elektrijaamade väävliheitmed olid samas aegade madalaimad,“ ütles Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.
Õhuheitmete vähenemist on oluliselt mõjutanud ka osade tolmpõletuskatelde väljavahetamine uudsemate keevkihtkatelde vastu. Tolmpõletus on olnud seni energeetikas kõige levinum põletusviis, mille juures on keskkonnanõuete täitmiseks vajalik täiendav väävli- ja lämmastikuheitmete püüdmine. Kaasaegsemal ja keskkonnasõbralikumal keevkihttehnoloogial töötab täna kaks Eesti Energia energiaplokki – üks Eesti ja teine Balti elektrijaamas. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama just keevkihttehnoloogiat.
„Emissioonide püüdmise kõrval aitab esmase lahendusena väävliheitmeid vähendada killustiku lisamine kütusena kasutatava põlevkivi hulka. Killustikus sisalduv lubi aitab väävlit siduda. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad ja põlemiskeskkond ühtlasem ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ilma täiendavate meetmeteta, mille tõttu vääveldioksiidi heitmed on praktiliselt nulli lähedased,“ selgitas Meriste aasta-aastalt toimunud väävliheitmete vähenemise meetodeid.
Pärast viis aastat kestnud uurimis- ja katsetöid võeti unikaalsed, spetsiaalselt Narva elektrijaamadele loodud väävlipüügiseadmed täismahus kasutusse 2012. aastal.
Seotud lood
Narva elektrijaamade seitsmele katlale paigaldab Eesti Energia uudsel tehnoloogial põhinevad lämmastikufiltrid. Eelmisel aastal toimunud pilootprojektis ühe põlevkivikatlaga vähenes heitmekogus pea kaks korda.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele