Autor: Juuli Laanemets • 3. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Energia vähendab lämmastikuheitmed
Narva elektrijaamade seitsmele katlale paigaldab Eesti Energia uudsel tehnoloogial põhinevad lämmastikufiltrid. Eelmisel aastal toimunud pilootprojektis ühe põlevkivikatlaga vähenes heitmekogus pea kaks korda.
Narva elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on tegemist unikaalse projektiga Eesti põlevkivienergeetikas. “Meil polnud võimalik võtta riiulist valmislahendust, kuna varem pole lämmastiku vähendamise tehnoloogiaid põlevkivikateldel kasutatud. Kõigepealt paigaldasime lämmastikuheitmete filtrid ühele katlale ning täna näeme, et valitud tehnoloogia õigustab end ja sobib sellisele kütusele nagu põlevkivi,“ selgitas Aas.
Lämmastikufiltrite paigaldamisel jätkavad Eesti Energia Narva Elektrijaamad koostööd Fortum Power and Heat Oy-ga, kellega sõlmiti leping 2012. aastal. Kuna pilootprojekt osutus edukaks ja katsetused näitasid lämmastikuheitmete ligi kahekordset vähenemist, saavad filtritega varustatud veel seitse katelt neljas Eesti elektrijaama energiaplokis. Filtrite paigaldamisega kavatsetakse lõpule jõuda 2016. aastaks.
Investeering lubab Eesti Energial jätkata elektri tootmist vanades energiaplokkides ka Euroopa Liidu keskkonnanõuete karmistumisel 2016. aastal. „Lämmastikufiltreid vajavad vanad, nõukogude ajal ehitatud põlevkiviplokid, kus on kasutuses tolmpõletustehnoloogia. Uutes, 2005. aastal ehitatud põlevkiviplokkides ja ehitatavas Auvere elektrijaamas on kasutuses keevkihttehnoloogia, mis on oluliselt puhtam ja ei vaja täiendavaid puhastusseadmeid,“ selgitas Aas.
Varem paigaldas Eesti Energia samadele energiaplokkidele väävlipüüdmisseadmed, millest tulenevalt vähenes vääveldioksiidi emissioon ligi kolm korda. „Meie panust põlevkivitööstusest tingitud keskkonnamõjude ohjamisse on märganud ka avalikkus. Hiljutine Emori uuring näitas, et 62% vastajatest leiab, et Eesti Energia lähtub oma tegevustes keskkonnahoiust. Vastupidisel seisukohal oli veel 20% vastanutest,“ sõnas Tõnu Aas.
Jaanuaris 2011 jõustunud tööstusheitmete direktiiv sätestab, et alates 2016. aastast ei tohi suurte põletusseadmete lämmastikoksiidide kontsentratsioon välisõhku heidetavates suitsugaasides ületada 200 mg/Nm3.
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!