Autor: Juuli Laanemets • 26. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jääkreostus tekkis kaubajaama territooriumile aastakümnete jooksul siis, kui alal koostati kaubaronge ja laaditi kaupa, remonditi ja hooldati vedureid ning hoiustati õli ja kütust. Reostus oli ohuks nii ümbruskonna elanike tervisele kui ka elusloodusele ning piirkonna põhjaveele.

Jääkreostuse ulatus tehti kindlaks pinnaseproovide analüüsimise abil. Kokku oli reostunud 24 000 kuupmeetrit pinnast, mis paiknes reformimata riigimaal ning oli tihedalt kaetud raudteega. Kui esialgu plaaniti pinnast puhastada, siis Eesti Raudtee võimaldas kasutada efektiivsemat meetodit - jääkreostuse väljakaevamist.

Projekti juhtivpartneri AS KMG Inseneriehituse korraldatud tööde käigus likvideeriti õlijäägid ning taastati loodussõbralik olukord maa-alal. Samuti pandi tööle seiresüsteem, mis oli vajalik tööde tegemise ajal ning ka pärast likvideerimisprotsessi edasiste uuringute tarbeks.

Jäätmekäitlejale anti üle 3586,49 tonni reostunud pinnast, 3 tonni vedelaid ning 12 tonni püdelaid jäätmeid. Jääkreostuse likvideerimiseks kulus 1 978 443,96 eurot (sh km) ning projekti rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

9 pilti

Reostuse uuringud

Foto: Keskonnainfo