Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus seadus: korteriühistu üksikliikmelt ei saa kogu ühistu võlga nõuda
Praegu vastutab seaduse järgi ehitisest tingitud kahju eest ehitise omanik ehk korterelamu puhul korteriomanikud. Võlaõigusseaduse § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik vastutab
ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
"Eelviidatud õigusnormi arvestades võivad korteriomanikud vastutust kanda erinevate kahjujuhtumite korral. Näiteks vastutavad korteriomanikud elamu katuselt langenud lume- või jääkamaka tekitatud kahju eest. Kahju eest võivad korteriomanikud vastutada ka juhul, kui
kahju on põhjustanud ehitusmaterjali eraldumine või ehitisega ühendatud asja allalangemine," rääkis Mardi.
Tema sõnul kehtib küll kaasomanike solidaarne vastutus, aga tegelikkuses näitas kohtupraktika, et kannatanu valis välja majast paar solidaarvõlgnikku, kellele kopsakas nõue esitati. Uue seaduse kohaselt hakkab kaasomanike solidaarse vastutuse asemel sõnaselgelt kehtima korteriühistu vastutus. Uus seadus on planeeritud jõustuma aastal 2018.
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kinnisvarafirma ja portaal hakkasid avama perspektiive
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele