• 03.04.14, 12:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kogu kütuseaktsiis teedele

Kütuseaktsiisi suunamine teede ehitamisse ja korrashoidu tuleks tõepoolest üle vaadata, nagu on ette pannud rahandusminister. Praeguse 75 protsendi asemel tuleks toimetuse hinnangul suunata Eestis teehoiule kogu kütuseaktsiisist laekuv raha.
Äsja ametisse astunud meelemuutuse koalitsiooni rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et kütuseaktsiisi teehoidu suunamise osas peab paindlikkus suurenema. Ning raha kasutamist tuleb planeerida projektide, mitte selle järgi, et igal aastal peab 75 protsenti ära kulutama. Viide, et selles on võimalik raha säästa, tähendab praeguses kontekstis üheselt, et teede asemel saaks aktsiisiraha uue koalitsiooni lubaduste katteks kasutada.
Mullu kogus riik kütuseaktsiisiga 417 miljonit eurot. Tänavusse eelarvesse on plaanitud 402 miljoni euro laekumine. Veerand sellest on sadakond miljonit, teine veerand lubaks uuel koalitsioonil lubadustele kopsakat katet saada. Kuna maantee, asfalt ja mustkate valimas ei käi, siis ongi uus koalitsioon valmis neist nii kergekäeliselt loobuma, et potentsiaalsetele valijatele pigem lastetoetuste suurendamisega naha vahele pugeda.
Selline lühinägelik poliitika viiks meid üha kaugemale ühiskonna õigustatud ootusest, et kütuseaktsiisiga kogutav raha läheks tervikuna teehoiu tarbeks. Teeseadus selleks piire ei sea. Selle järgi nähakse teehoiu rahastamiseks riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 protsendile n-ö tavakütuselt laekuva kütuseaktsiisist. Seega on olukord pigem vastupidi – teehoiu rahastamine ettenähtust väiksemaks mahus nõuaks ühtlasi seadusemuudatust.
Lahtiste silmadega ringi vaadates ja/või istmikuga tunnetades võib kindlalt väita, et Eestis ei tule veel niipea muret, et teed liiga korras oleksid. Seda enam, et asjatundjate sõnul nõuab käestlastud tee remont märksa rohkem raha kui selle korrapärane hooldamine. Ning kui suuremate maanteede puhul kipub liigne ehitamine liiklust juba ülemäära häirima, siis saab alati suunata rohkem raha väiksemate riigimaanteede või kohalike teede korrastamiseks. Viimaste puhul napib vahendeid ilmselt igal omavalitsusel, Tallinna linnast alustades. Tee-ehituse hoogustumine kosutaks ja elavdaks meie kiduvat majandust, pakkudes tööd ehitusfirmadele.
Teehoiu raha vähendamine oleks ehk õigustatud, kui Eesti oleks nii täbaras olukorras, et transpordiühenduste teema on langenud olulisuse pingerivis märgatavalt allapoole. Nii nagu oli igati asjakohane toonase riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi soovitus loobuda kogu kütuseaktsiisi suunamisest teedeehitusse eluliselt vajalikke kärpekohti otsinud 2008. aastal.
Praegu midagi sellist ei ole. Eesmärk, et meil oleksid hästi sõidetavad nii rahvusvahelised maanteed kui väiksemaid kante omavahel ühendavad teed, on ikka esimeste hulgas. Teehoid on seejuures kindlasti ka valdkond, mille puhul võiks riik kaaluda laenu võtmist. See eeldaks mõistagi väga selget plaani ja objekte, millele laenuraha kulub.
Teehoidu minevat rahasummat järsult kasvatades võib tekkida oht, et kontroll raha otstarbeka ja kvaliteetse kasutamise üle lõdveneb. Selle vältimiseks peavad hea seisma nii konkurents firmade vahel kui maanteeamet koos oma spetsialistidega. Kui amet tunneb, et jõudu nii paljude (uute) tööde tellimiseks napib, siis piirdugu vähemaga. Aga suurem kui 75 protsenti kütuseaktsiisi rahast oleks teedele kuluv rahanumber igal juhul, see on ütlematagi selge.
Autor: Äripäev, Peep Talimaa

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 15:02
LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.

Viimased uudised

Hetkel kuum

Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Uudised
  • 10.04.25, 07:00
Eluasemeturg siseneb vastuolulisse faasi
EURIBOR MUUDAB SUUNDA. Põhjalik graafik näitab müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamikat Eesti korteriturul perioodil 2022-2025
Laopindadeturg vahetab käiku.
Uudised
  • 11.04.25, 06:30
Vaid julgetele ja tegusatele: laopindade turg asub tõusma
Laopindadeturg vahetab käiku: huvi kasvab, ettenägelikud investeerivad
Invego juht Kristjan-Thor Vähi.
Uudised
  • 09.04.25, 06:45
Kristjan-Thor Vähi Portugalist: geopoliitiline olukord kindlasti osade ostjate huvi on mõjutanud
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
Eco Advice´i tegevjuht Anton Nikitin toob välja põnevad turuarengud.
Suur lugu
  • 16.04.25, 13:33
Omad lähevad, võõrad tulevad. Kas Eesti hakkab muutuma Šveitsiks?
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
EKFL juhatuse aseesimees Ingvar Allekand.
Uudised
  • 11.04.25, 10:42
EKFL: kavandatav kinnisvara hindamiskorraldust muutev määrus teeb inimesest panga pantvangi
Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Uudised
  • 14.04.25, 11:26
Everaus Kinnisvara kaasas miljon eurot
Raid & Ko tegevjuht Andree Raid.
Arvamused
  • 11.04.25, 10:50
Raid: karm konkurents korteriturul neelab suvise maksutõusu
3D-visuaal Avalon Plaza välisvaatele
  • ST
Sisuturundus
  • 17.04.25, 15:02
LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele