Autor: Juuli Laanemets • 4. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiljutise majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu järgi on Valgamaal probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on halvas seisukorras. Uuringust selgus, et probleemseid kortermaju on üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Pealinnas on probleemseim piirkond, Mardi sõnu,l Põhja-Tallinnas asuvad nn. Kopli liinid, mille järjekordne investoriotsing liiva jooksis. "Tegemist on ju äärmiselt atraktiivse maa-alaga, kuhu annaks luua korraliku elamuala, rannapromenaadist kõnelemata. Paraku on see praegu täis kõdunenud, poolpõlenud elamute jäänuseid, kus pesitsevad asotsiaalid. Täielik pealinna häbiplekk," nentis Mardi.   "Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks.“

Renoveerimata majad on ohuks

Esinenud on juba juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus viivad tervisehädadeni.

„Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid," hoiatas Mardi. Tema  sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. "Tegemist on nõiaringiga - taolises piirkonnas ei leidu kinnisvarale aga ostjat, isegi mitte sümboolse hinna eest," nentis Mardi, kes toetab uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. "See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada, täpselt nagu Valga linn seda teha plaanib. Tühjad räämas ahervared tuleb lammutada," sõnas Mardi.