Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkursi Negavatt ressursisäästuideed said 36 000 eurot
Žürii liikme, keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saaks finaalis võistelnud ideed kokku liites keskkonnahoiu mõttes ideaalse ülikooli, kus ruume valgustavad ja soojendavad taastuvad energiaallikad, kraanid säästavad vett, prügi sorteerimine on ainuvõimalik käitumisviis ning kus süüakse mahetoitu ja sõidetakse jalgrattaga.
„Selleks, et teha vähemaga rohkem ja paremini, on vaja värskeid mõtteid ja uusi lahendusi. On täiesti loogiline otsida neid asju ülikoolidest, kus noortel inimestel on avar pilk ja julgust endastmõistetavaks peetavaid asju küsimuse alla seada,“ ütles minister.
Auhinnad pälvisid projektid:
• „Kanalisatsioonivees peituva soojuse regenereerimine“ (TTÜ),
• „Mahetoit ülikooli“ (EMÜ),
• „Ressursisäästlik kraan“ (TTÜ)
• IT-projekt „Green Wave“ (TÜ).
Kõik neli projekti saavad ülikoolis idee realiseerimiseks vajaliku summa, mis on kuni 10 000 eurot. Lisaks saab iga tudengimeeskond 1 500 eurose stipendiumi.
Peale keskkonnaministri kuulusid žüriisse KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste, ettevõtja ja Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe, keskkonnasaadete juht Kristo Elias ja muusik Iiris Vesik.
KIKi juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul on oluline, et ülikoolid on tudengite ideedega hästi kaasa tulnud. „Kinnitus, et ülikool viib projekti ellu igal juhul, on parim tunnustus konkursi korraldajatele,“ ütles ta. „Konkursi Negavatt laiem eesmärk on panna inimesi keskkonnahoiule enam mõtlema ning oma igapäevases elus ressursisäästukohti märkama,“ ütles ta.
Valiti ka rahva lemmik, milleks on Tallinna Ülikooli jäätmete liigiti kogumise projekt. Projekti meeskonda premeeriti parvematkaga firmalt veematkad.
Hetkel kuum
Negavati finaalis esines omapoolse pöördumisega 2013. aastal Euroopa edukaimaks start-upiks valitud ettevõtte TransferWise üks asutajatest Kristo Käärmann. „Oluline on visioon ja julgus oma lahendus välja pakkuda. Kihvtist ideest võiduni jõudmiseks on vaja esiteks pealehakkamist, teiseks järjekindlust ja kolmandaks ka õnne,“ ütles ta.
Finaalis võistlesid Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja TTÜ Virumaa Kolledži tudengite 9 projekti. Projektide elluviimisel hoitakse kokku 3400 MWh taastumatut primaarenergiat, mis võrdub ligi 200 Eesti pere majapidamise keskmise aastase energiatarbimisega. See omakorda säästaks 1 700 tonni põlevkivi, mida täna Eestis energia tootmiseks laialdaselt kasutatakse.
Vaata esitaud projektide kirjeldusi SIIT.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
2
Linn tahaks ka, aga odavamalt
3
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
5
Lisatud graafik annab ülevaate paikkonniti aastatel 2023-2024
Viimased uudised
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Konverentsid
Hetkel kuum
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele