Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liit: Korteriühistud võiks WC-s kasutada vihmavett
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab sel nädalal Euroopa rohelise nädala (Green Week) raames üle Eesti ümarlaudu, kus kõneldakse jäätmekäitlusest, ringmajandusest ning ressursside paremast kasutamisest tervikuna ning selle planeerimisest juba kortermajade renoveerimistöödesse.
Ringmajanduse põhirõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. EKÜL juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on Eestis esimesed ringmajanduse näited olemas: näiteks on korteriühistuid, mis kasutavad vihmavett nii pesu pesemiseks kui WC pottide loputuskastides.
"Erinevad uuringud näitavad, et 25–30 protsenti keskmise Euroopa majapidamise igapäevasest veekulust moodustab WC-poti loputusvesi. Kui see ringmajanduse põhimõtetel tuginev ressursside taaskasutuse praktika muutuks Eesti korteriühistutes valdavaks, siis võib ette kujutada, kui suure osa puhtas joogiveest me suudaksime säästa, kasutades WC-s või pesupesemisel vihmavett," rääkis Jaadla.
Palju võimalusi sisaldab ringmajandus ka jäätmekäitluses. Täna toimus Rakveres ümarlaud teemal "Jäätmekäitluse aktuaalsed teemad Virumaal – millised on arengud." Eestis on rohelise nädala (Green Week) satelliitürituste ametlikuks korraldajaks kinnitatud Eesti Korteriühistute Liit ja tänu sellele on kõigil huvilistel võimalus tulla osalema ja kaasa rääkima Green Week raames toimuvatel temaatilistel korteriühistute ümarlaudadel. Ümarlaudade kava on EKÜL kodulehel.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustab täna Euroopa rohelise nädala (Green Week) raames ümarlaudu üle Eesti, kus võetakse kõneks kõik jäätmekäitlusega seonduv. Täna toimuval esimesel ümarlaual on teemaks uued paindlikud lahendused süvakogumismahutite soetamisel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.