Autor: Juuli Laanemets • 2. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Me ei müü ega paigalda päikesepatareisid või tuulikuid, aga ostame oma klientidelt rõõmuga üle jääva elektri börsi tunnihinnaga tagasi“, rääkis 220 Energia müügidirektor Vahur Kukk. Ta lisas, et kuna päikesepaneelidega elektritootja tarbib põhiliselt odavatel öö- ja nädalavahetuse tundidel ning toodab kallitel päevatundidel, siis juba aprillis said kolmandik mikrotootjatest 220 Energialt miinusmärgiga elektriarve. Arvestades maikuu päikest ja soojust, katab mais elektritootmine ilmselt enamiku mikrotootjate tarbimise ära.

Mikrotootjaks loetakse kuni 11 kW tootmisvõimsusega elektritootjat. Mikrotootjate seas on enam levinud päikeseenergia, kuna hea tuulega avatud maad või piisava kaldega jõge omavad vähesed, vaba katusepinda on aga paljudel. Päikesepaneele paigaldatakse võimsusega 1,5 – 11 kW, Eesti keskmine on ca 8 kW. Süsteemi ehitamisel kehtib rusikareegel, et mida suurem tootmisvõimsus, seda väiksem investeering iga kW kohta ja seda kiirem on tasuvusaeg.

Keskmine 220 Energia mikrotootjast klient andis aprillis võrku 533 kWh elektrit, mille eest 220 Energia maksis keskmiselt 4,1 senti kilovatt-tunnist.

Tasuvusaja arvutamisel võtavad inimesed arvesse elektri hinna ja Eleringi poolt makstava taastuvenergia toetuse, aga unustavad tihti võrgutasu. Võrgutasu on täna elektriarvest umbes 2/3 ja seda enda toodetud elektri eest maksma ei pea. Ka võrku antud elektri eest on võrgutasu null.

„Tahame olla klientidele innovatiivne elektrimüüja ning nõustame kliente elektrisäästu ja mikrotootmise osas rõõmuga,“ ütles Vahur Kukk. Näiteks tõi ta hinnahäire teenuse, mis teavitab tarbijat e-kirjaga homsest kõrgest börsihinnast ja mida pakutakse tunniarvestitega klientidele juba eelmisest suvest.