Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KPMG: kaugloetavad elektriarvestid peavad saama lisafunktsioone
2020. aastaks peab kõigist Euroopa Liidu elektritarbijatest 80 protsenti olema ühendatud kaugloetava ehk nutiarvestiga (smart metering) ning ainuüksi Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) 10 riigis kulub üleminekule umbes 7 miljardit eurot. KPMG eksperdi arvates tuleks mõelda, kuidas saadud suuri andmehulki kõige otstarbekamalt kasutada.
„Saab näha, kui hästi on Balti riigid nutiarvestite laiahaardeliseks kasutuselevõtuks valmis. Erinevalt Eestist ei suudeta Lätis ja Leedus arvestite paigaldamisel planeeritud tempost ja mahust kinni pidada,“ kirjutas värskes ajakirja KPMG Foorum numbris KPMG Balti riikide energiavaldkonna juht Gregory Rubinchik.
2017. aastaks kavatsetakse Eestis kõik kliendid varustada nutiarvestitega. Möödunud aastal allkirjastas Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi Ericssoniga kaheksa-aastase lepingu umbes 650 000 lõpptarbija ühendamiseks 2G ja 3G mobiiliühenduse kaudu.
Rubinchik rõhutas, et vajalik on läbi mõelda, mida hakata peale nutiarvestite kaudu laekuva suure hulga andmetega ning kuidas parandada andmete abil elektrivõrguettevõtete töö tõhusust. Seda eriti olukorras, kus Ida-Euroopas on ülekande- ja jaotuskulud suuremad ning elektrikatkestused sagedasemad ja pikemad kui Lääne-Euroopas.
Elektriettevõtteid võiks stimuleerida selliste nutiarvestite kasutuselevõtt, mis aitavad ettevõtete kulusid vähendada. Olgu selleks siis arvestid, mis suudavad tuvastada pingekõikumisi ning täita muid taolisi võrgukeskseid ülesandeid või arvestid, mis välistavad andmetega manipuleerimise ja suudavad tuvastada vargusi.
Sealhulgas tahavad Balti elektriettevõtted nutiarvestite kasutuselevõtuga muuta oma suhteid klientidega. Nii Balti riikides, Euroopas tervikuna kui ka Ameerika Ühendriikides on vähe inimesi, kellele nende elektritarnija meeldib, nendib Rubinchik.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele