KPMG: kaugloetavad elektriarvestid peavad saama lisafunktsioone

2020. aastaks peab kõigist Euroopa Liidu elektritarbijatest 80 protsenti olema ühendatud kaugloetava ehk nutiarvestiga (smart metering) ning ainuüksi Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) 10 riigis kulub üleminekule umbes 7 miljardit eurot. KPMG eksperdi arvates tuleks mõelda, kuidas saadud suuri andmehulki kõige otstarbekamalt kasutada.

„Saab näha, kui hästi on Balti riigid nutiarvestite laiahaardeliseks kasutuselevõtuks valmis. Erinevalt Eestist ei suudeta Lätis ja Leedus arvestite paigaldamisel planeeritud tempost ja mahust kinni pidada,“ kirjutas värskes ajakirja KPMG Foorum numbris KPMG Balti riikide energiavaldkonna juht  Gregory Rubinchik.

2017. aastaks kavatsetakse Eestis kõik kliendid varustada nutiarvestitega. Möödunud aastal allkirjastas Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi Ericssoniga kaheksa-aastase lepingu umbes 650 000 lõpptarbija ühendamiseks 2G ja 3G mobiiliühenduse kaudu.

Rubinchik rõhutas, et vajalik on läbi mõelda, mida hakata peale nutiarvestite kaudu laekuva suure hulga andmetega ning kuidas parandada andmete abil elektrivõrguettevõtete töö tõhusust. Seda eriti olukorras, kus Ida-Euroopas on ülekande- ja jaotuskulud suuremad ning elektrikatkestused sagedasemad ja pikemad kui Lääne-Euroopas.

Elektriettevõtteid võiks stimuleerida selliste nutiarvestite kasutuselevõtt, mis aitavad ettevõtete kulusid vähendada. Olgu selleks siis arvestid, mis suudavad tuvastada pingekõikumisi ning täita muid taolisi võrgukeskseid ülesandeid või arvestid, mis välistavad andmetega manipuleerimise ja suudavad tuvastada vargusi.

Sealhulgas tahavad Balti elektriettevõtted nutiarvestite kasutuselevõtuga muuta oma suhteid klientidega. Nii Balti riikides, Euroopas tervikuna kui ka Ameerika Ühendriikides on vähe inimesi, kellele nende elektritarnija meeldib, nendib Rubinchik.