Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KPMG: kaugloetavad elektriarvestid peavad saama lisafunktsioone
2020. aastaks peab kõigist Euroopa Liidu elektritarbijatest 80 protsenti olema ühendatud kaugloetava ehk nutiarvestiga (smart metering) ning ainuüksi Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) 10 riigis kulub üleminekule umbes 7 miljardit eurot. KPMG eksperdi arvates tuleks mõelda, kuidas saadud suuri andmehulki kõige otstarbekamalt kasutada.
„Saab näha, kui hästi on Balti riigid nutiarvestite laiahaardeliseks kasutuselevõtuks valmis. Erinevalt Eestist ei suudeta Lätis ja Leedus arvestite paigaldamisel planeeritud tempost ja mahust kinni pidada,“ kirjutas värskes ajakirja KPMG Foorum numbris KPMG Balti riikide energiavaldkonna juht Gregory Rubinchik.
2017. aastaks kavatsetakse Eestis kõik kliendid varustada nutiarvestitega. Möödunud aastal allkirjastas Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi Ericssoniga kaheksa-aastase lepingu umbes 650 000 lõpptarbija ühendamiseks 2G ja 3G mobiiliühenduse kaudu.
Rubinchik rõhutas, et vajalik on läbi mõelda, mida hakata peale nutiarvestite kaudu laekuva suure hulga andmetega ning kuidas parandada andmete abil elektrivõrguettevõtete töö tõhusust. Seda eriti olukorras, kus Ida-Euroopas on ülekande- ja jaotuskulud suuremad ning elektrikatkestused sagedasemad ja pikemad kui Lääne-Euroopas.
Elektriettevõtteid võiks stimuleerida selliste nutiarvestite kasutuselevõtt, mis aitavad ettevõtete kulusid vähendada. Olgu selleks siis arvestid, mis suudavad tuvastada pingekõikumisi ning täita muid taolisi võrgukeskseid ülesandeid või arvestid, mis välistavad andmetega manipuleerimise ja suudavad tuvastada vargusi.
Sealhulgas tahavad Balti elektriettevõtted nutiarvestite kasutuselevõtuga muuta oma suhteid klientidega. Nii Balti riikides, Euroopas tervikuna kui ka Ameerika Ühendriikides on vähe inimesi, kellele nende elektritarnija meeldib, nendib Rubinchik.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele