Autor: Juuli Laanemets • 18. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EY: Kolmandik juhtidest õigustab ärisuhtes kingituse pakkumist  

Eesti juhtidest 31% leidis, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks on õigustatud, selgus Ernst & Youngi poolt juhtide seas läbi viidud pettuseriskide uuringust.

Maikuus toimunud uuringus ütles 21% vastanutest, et nende arvates on korruptiivne käitumine, sh altkäemaks, Eestis laialt levinud. „Uuringust välja tulnud ärieetikat puudutavad hoiakud Eesti juhtide seas olid nii mõneski punktis üllatavad,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro. „Näiteks kolmandiku Eesti ettevõtete juhtide arvates on kingituste ja meelelahutuse pakkumine ärisuhete hoidmiseks või tekitamiseks õigustatud, mis on kolm korda kõrgem näitaja kui arenenud riikide keskmine. Võrdlusena EY poolt hiljuti läbi viidud sarnases rahvusvahelises uuringus leidsid sellise käitumise õigustatud olevat 11% juhtidest.“

Pikaro märkis, et uuringus vastanutest 7% on maksnud ärialases situatsioonis altkäemaksu, kui võrdluses arenenud riikidega on sama teinud 3% vastanutest. Lepingule vastavalt vajadusele tegelikkusest varasema või hilisema kuupäeva märkimisega on kokku puutunud 27% Eesti ettevõtete juhtidest. Eraelulises olukorras on altkäemaksu maksnud aga tervelt 17% juhtidest.

Viimase 2 aasta jooksul on pettusejuhtumiga kokku puutunud pooled Eesti ettevõtetest, kusjuures 26%-l on tekkinud sellega ka üle 10 000-eurone kahju.

Pettuse ennetamise ja avastamise peamiste mehhanismidena on Eesti organisatsioonides uuringu kohaselt kasutusel finantsauditi (95%  vastanutest) ja siseauditi (79% vastanutest) läbiviimine ning töötajate ja koostööpartnerite taustakontrollide tegemine (78% vastanutest).

„Üllatav on asjaolu, et eelpool nimetatud mehhanismid on pettuseriskide juhtimisel ühed vähem tõhusad,“ lisas Pikaro. „Traditsiooniliselt tuvastatakse kõige kiiremini pettusejuhtumeid vihje või juhuse kaudu, samas Eesti ettevõtetes on need meetmed vähe eelistatud: vihjeliini kasutatakse pettuseriskide tuvastamise meetmena üksnes 34% ja üllatusauditeid 39% organisatsioonides.“

Korruptsiooni- ja pettuseriski uuringus osales kokku 112 äriühingute ja organisatsioonide juhtimisfunktsiooni omavat isikut. Ernst & Young Baltic AS on konsultatsiooni- ja audiitorbüroo.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474