Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektriautode ostutoetuse raha otsas
Kui seni on igal kuul elektriauto ostmiseks laekunud keskmiselt 40 taotlust, siis juulis 107 taotlust ning augusti esimese kuue päevaga on laekunud juba 80 taotlust. Taotlused vaadatakse läbi nende laekumise ajalises järjekorras ning nõuetekohased taotlused rahuldatakse kuni rahaliste vahendite lõppemiseni.
CO2-kvoodi müügiga tegelenud väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sõnul näitab taotlejate huvi, et ELMO programm on olnud edukas. „Elektriautode ostutoetus on end väga hästi õigustanud. Esialgne tugev umbusk elektriautode suhtes on hajunud ning Eesti inimesed julgevad kasutada elektriautot nii külmal talvel kui kuumal suvel,“ ütles Sulling. Tema sõnul on üle-Eestiline kiirlaadimisvõrgustik loonud head eeldused elektriautode veelgi laialdasemaks kasutuselevõtuks, seda ka ettevõtluses.
Ministri sõnul on edaspidi plaanis elektriautode kasutuselevõttu toetada mitterahaliste meetmetega. Näiteks on kavas muudatused liiklusseaduses, millega lubatakse elektriautod ühistranspordiradadele. Sulling ütles, et see soodustab elektriautode kasutamist linnaliikluses ning vähendab heitgaaside taset tiheda liiklusega piirkondades.
Ajavahemikus 2011-2014 on KredEx eraldanud toetusi kogumahus 10,5 miljonit eurot, keskmine toetuse summa ühe auto kohta 16 500 eurot. Elektriautode ostutoetuse abil on Eesti teedele tulnud üle 650 elektriauto. Kõige populaarsem elektriauto on Nissan Leaf, mida on toetuse abil ostetud 370 autot.
Seotud lood
Tänasest jõustuvad elektriautode ostutoetuse tingimuste muudatused, mille kohaselt piiratakse abikõlbulike ostukoguseid ja toetatakse akude renti koos elektriauto soetamisega.
Aprillis võeti arvele 28 elektriautot ja seekord kõik väljaspool riigisektorit. Kui uute autode turg on aasta algusest kerges tõusus, siis kasutud autode import jätkab langustrendi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele