• 14.08.14, 16:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Šveitsi rahadega tõsteti Eesti haiglate ja hooldekodude tuleohutust

Augustis pandi ametlik punkt Eesti haiglate ja hooldekodude tuleohutumaks muutmise projektile, mida toetas Šveitsi riik 85 protsendi ulatuses ehk 1 390 431 Šveitsi frangiga (ligi 1,15 miljonit Eurot), Eesti osalus oli 245 370 franki ehk 15 protsenti projekti kogumaksumusest.
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Reimo Raja ütles, et projekti „Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes“ tulemusel saadi ülevaade meie hoolekandeasutuste tuleohu riskidest ja leiti ka lahendusi nende riskide vähendamiseks.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna eksperdi ja projektijuhi Tagne Tähe sõnul oli projekti eesmärk tõsta Eesti haiglate ja hooldekodude tuleohutust, vähendada ohtu nii patsientide kui ka meditsiinipersonali ja külastajate elule, samuti vähendada varalise kahju tekkimise tõenäosust.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles projekti lõpuseminaril, et selline koostööprojekt on suurepärane näide sellest, kuidas Päästeamet saab igaühe kaasabil meie elukeskkonda turvalisemaks muuta. „Kuigi haiglate ja hooldekodude tuleohutuse tõstmine ei ole tegevusena otseselt Päästeameti kohustus – võiksime ju ka ettekirjutustega piirduda – püüame omalt poolt teha siiski kõik, et tuleohutuse taset suure riskiga objektidel tõsta,“ selgitas Tammsalu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Projekti käigus hinnati kõigi teadaolevate ööpäevaringset teenust osutavate haiglate ja hooldekodude tuleohutusriskid, töötati välja koolitussüsteem personali tuleohutusalaseks koolitamiseks, samuti analüüsiti haiglate ja hooldekodude tuleohutusnõudeid.
„Vastavalt riskitasemetele soetasime haiglatele ja hoolekandeasutustele päästelohistid ja mittepõlevad voodimadratsid. Tuleohutusalaste teadmiste ja oskuste kinnistamiseks on haiglatel ja hooldekodudel edaspidi võimalik kasutada ka tulekustutussimulaatoreid ja e-õppe keskkonda,“ selgitas Tähe.
Üheks oluliseks projekti tulemiks on haiglate ja hooldekodude tuleohutusvaldkonna arengustrateegia. „See sisaldab endas peamisi probleemkohti ja toob välja projekti jätkutegevused, mille ühine elluviimine haiglate, hooldekodude, Päästeameti ja ministeeriumite poolt loob eeldused tuleohutuse tõstmiseks ravi- ja hoolekandeasutustes,“ selgitas Tähe. Üheks eesmärgiks on lisada tuleohutusõpe meditsiinilist kutse- ja kõrgharidust pakkuvate koolide õppekavadesse, et meditsiinitöötajad saaksid tööks vajalikud tuleohutusteadmised juba ametit õppides.
Projekt algas aastal 2006, kui Euroopa Komisjon ja Šveitsi valitsus sõlmisid kokkuleppe koostööprogrammi loomiseks, millega Šveitsi riik toetab 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud uusi liikmesriike. Koostööprogrammi raamkokkulepe allkirjastati alla 20. Detsembril 2007 Bernis. Üheks Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastatavaks projektiks oli „Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes“. Projekti elluviijaks oli Päästeamet ja elluviimise eest vastutav ministeeriumiks Siseministeerium.
Autor: haldusuudised.ee toimetus

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 11:56
Kui ehitaja ühineb projektiga alles projekteerimise lõpus, on viga juba sisse programmeeritud
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.

Hetkel kuum

Kinnisvaraturg ei saa olla muust majandusest eraldiseisev, osutab tõsiasjale tähelepanu Ober-Haus Real Estate Advisors AS tegevjuht Keir Hildebrand.
Suur lugu
  • 15.10.25, 13:10
Enam ei tööta mõtteviis: „maa maksis nii palju, ehitus nii palju – odavamalt müüa ei saa“
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Saue Smart ärihoonele omistati LEED Silver sertifikaat, mis kinnitab hoone vastavust rahvusvahelistele keskkonnasäästlike ehitiste standarditele.
TOP
  • 15.10.25, 09:57
Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Reterra tegevjuht Reigo Randmets.
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot
City Plaza 2 arhitektuurse lahenduse on loonud Alver Arhitektide büroo arhitektid Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel ja Kristjan Värav.
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 15.10.25, 06:45
Korterelamute ehituslubade arv jätkab kidural kursil
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele