Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi 53 miljonit eurot küsitakse toetusi keskkonnaprojektidele
Selle aasta Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi teise taotlusvooru laekus kokku 840 taotlust, kogusummas 52,7 miljonit eurot. Populaarseimad valdkonnad on veemajandus, atmosfääriõhu- ning looduskaitse. Enim projekte esitati keskkonnateadlikkuse valdkonnas. Võrreldes eelmise aasta teise taotlusvooruga on taotluste kogusumma üle 12% kõrgem.
„Kuigi voor oli avatud 30 päeva, laekub lõviosa taotlustest ikka viimastel päevadel,“ ütles KIKi keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. Tema sõnul pidasid aga IT-süsteemid hästi vastu ning tehnilisi tõrkeid ei esinenud. „Oleme alustanud taotluste esmast hindamist, et selgitada nende vastavust toetuse eesmärkidele. Samuti täpsustuvad esmase hindamise käigus taotletavad summad ning taotluste jaotus alamprogrammide ja maakondade vahel. Seejärel edastame need sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile. Lõplikud otsused projektide rahastamise kohta teeb KIKi nõukogu eeldatavasti aasta lõpuks,“ selgitas ta.
Veemajandusse soovitakse investeerida 16,8 miljonit eurot (88 projekti), mis on 32% taotluste kogusummast. Rahaliselt mahult järgnevad traditsiooniliselt atmosfääriõhu kaitse valdkond 13,4 miljoni euroga (47 projekti) ning looduskaitse valdkond 6,8 miljoni euroga (139 projekti).
Jäätmekäitluseprogrammi esitati 78 taotlust kogusummas 2,6 miljonit eurot. Neist maastikupilti kahjustava ja kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimise alamprogrammi 46 taotlust.
Keskkonnateadlikkuse 346 projektile soovitakse kokku toetust 3,1 miljonit eurot. Esmakordselt sai selles valdkonnas toetust taotleda projektidele, mida menetletakse lihtsustatud korras. Koolid kasutasid seda võimalust aktiivselt ning esitasid 98 projekti, mis aitavad tõsta üldhariduskoolide õpilaste keskkonnateadlikkust.
Maakondadest laekus enim taotlusi Tartumaalt (124). Järgnesid Harjumaa (94), Lääne-Virumaa (51), Pärnumaa (50), Saaremaa (47), Ida-Virumaa (44), Jõgevamaa (33), Järvamaa (32), Lääne-Eesti (29), Võrumaa (27), Raplamaa (26), Viljandimaa (22), Valgamaa (22), Hiiumaa (16) ja Põlvamaa (14).
Eelmise, 2013. aasta keskkonnaprogrammi teise taotlusvooru laekus 777 taotlust kogusummas 47,4 miljonit eurot.
Keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus.
Seotud lood
Tartu südalinnas, 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist, kerkib arendus, mille vastu tunnevad üha suuremat huvi need, kes soovivad investeerida kinnisvarasse väljaspool Tallinna. Vallikraavi Kinnisvara uus projekt Raatuse Residentsid pakub paindlikke lahendusi nii oma kodu otsijatele kui ka neile, kes soovivad panna raha tööle üüritulu ja väärtuse kasvu kaudu.
Enimloetud
3
Käibemaksutõusu mõju eluasemete müügimahule osutus bluffiks. Turul pinge ja patiseis kerib vinte.
6
Priit Sipelgas toob esile SOL Balticsi ühe olulise erinevuse, võrreldes konkurentidega. Lisaks toob ta esile valdkonna olulisimad väljakutsed aastal 2026.
Viimased uudised
Muljetavaldav! Vaata, kuidas on 5 aastaga muutunud uute eluasemete ehitus
Konverentsid
Hetkel kuum
Priit Sipelgas toob esile SOL Balticsi ühe olulise erinevuse, võrreldes konkurentidega. Lisaks toob ta esile valdkonna olulisimad väljakutsed aastal 2026.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele