Autor: Juuli Laanemets • 25. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2013. aasta maakondliku keskmise palga ja piirkonna ruutmeetri hinnavõrdluse kohaselt sai Harjumaa ja Tartumaa inimese keskmisest kuupalgast osta samasse kohta napilt ühe ruutmeetri korteripinda. Valgamaal ja Jõgevamaal sai piirkonna keskmisest kuupalgast osta aga 5,7 ruutmeetrit.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on statistiline fenomen, et väikelinnas jõuab keskmist palka saav kohalik inimene lubada endale rohkem ruutmeetreid kui pealinna keskmist palka teeniv elanik. “Praeguseks on vahe Tallinna ja Kesk- ning Lõuna-Eesti vahel veelgi suuremaks kärisenud. Paljudes maakohtades on kodu soetamine viis korda kättesaadavam kui Tallinnas või Tartus,” ütles Vahter.

“Mõnes endises kolhoosikeskuses saab korteri juba paari tuhande eest. Samas on näiteks Kesk-Eesti odavasse ja vähelikviidsesse piirkonda kodu ostmiseks laenu saamine pangast väga keeruline. Raha peab kas ise kuuhaaval kokku koguma või võtma kalli intressiga väikelaenu,” lisas Vahter, kelle kinnitusel maksab soodsaimates maakondades korteri ruutmeeter keskmiselt 120-150 eurot, mis on uue hoone ehitushinnast kaheksa korda madalam. “Kui sellisesse piirkonda ise uus maja ehitada, siis tuleb arvestada, et pärast müües on nõudlus väike ja lootust pole sissepandud raha tagasi saada,” ütles Vahter.

Vaata tabelist, mitu ruutmeetrit korteripinda iga maakonna keskmise palga eest samas kohas osta saab.

 Allikas: 1Partner Kinnisvara